Merle Muda
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna töö- ja sotsiaalhooldusõiguse dotsent,
Gaabriel Tavits
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna töö- ja sotsiaalhooldusõiguse dotsent

Uus töö­le­pin­gu­sea­du­se eelnõu ei too kind­lust töö­ta­ja­le ega tö­öand­ja­le. Kin­del on vaid, et see va­jab põh-ja­lik­ku ümber­te­ge­mist ega hak­ka prae­gu­sel ku­jul toi­mi­ma.

Mi­da tä­hen­dab eelnõu töö­ta­ja­le? Muu­tu­vad näi­teks töö­ta­ja ta­ga­ti­sed koon­da­mi­se kor­ral. Kui prae­gu­se sea­du­se ko­ha­selt peab tö­öand­ja töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­sest sõltu­valt staažist kaks–ne­li kuud et­te tea­ta­ma, siis eelnõus lühe­neb see aeg 15–90 ka­lend­rip­äe­va­ni.

Kui prae­gu tu­leb koon­da­tud töö­ta­ja­le maks­ta hüvi­tist ka­he–nel­ja kuu pal­ga ula­tu­ses, siis edas­pi­di ka­ha­neks see ühe­le kuu­le. Tõsi, koon­da­tul on sõltu­valt töös­taaÏist õigus saa­da ka töö­tu­kas­sast ühe–ka­he kuu ta­su ula­tu­ses kind­lus­tushüvi­tist.

Veel üks muu­da­tus: prae­gu­se sea­du­se jär­gi saab töö­le­pin­gus kok­ku le­pi­tud pal­ga suu­rust muu­ta ai­nult töö­ta­ja ja tö­öand­ja kok­ku­lep­pel. Uus eelnõu an­nab aga tö­öand­ja­le võima­lu­se töö­ta­ja töö­ta­su ühe­pool­set vä­hen­da­da ja alan­da­da, üld­ju­hul ku­ni pal­ga alammää­ra­ni. Töö­ta­su vä­hen­da­mi­ne on seo­tud tö­öan­d­ja ma­jan­dus­li­ku olu­kor­ra­ga ehk näi­teks juh­tu­mi­ga, kui tö­öand­ja äri­part­ne­rid ütle­vad tel­li­mu­sed üles. Ta­su alan­da­mi­ne tu­leb kõne al­la ju­hul, kui töö­ta­ja ri­kub mõnd ju­hist töö tu­le­mu­se ehk nt töö te­ge­mi­seks an­tud täh­ta­ja koh­ta.

Jah, eelnõus on mõnda­gi po­si­tiiv­set, näi­teks si­sal­dab see prae­gu puu­du­lik­ku töö­ta­ja kon­ku­rent­si­kee­lu ja kon­fi­dent­siaal­sus­ko­hus­tu­se ning va­ra­li­se vas­tu­tu­se re­gu­lat­sioo­ni. Üht­la­si kao­tab see õigus­ta­tult töö­raa­ma­tu pi­da­mi­se nõude ja jäi­gad vor­minõuded töö­le­pin­gu lõppe­mi­sel.

Eelnõu koos­ta­mi­se alu­seks on tur­va­li­se paind­lik­ku­se põhi-mõte: tö­öand­jal on liht­sam töö­ta­jat töö­le võtta ja te­ma töö­le­pin­gut lõpe­ta­da ning töö­tuks jää­mi­se kor­ral ta­gab töö­ta­ja­le kait­se riik töö­tus­kind­lus­tu­se va­hen­di­te kau­du.

Pa­ra­ku on eelnõus hul­ga­li­selt küsi­ta­vu­si ja eba­sel­gust. Tun­dub, et mit­me­te sä­te­te pu­hul ei ole lä­bi mõel­dud, kui­das need te­ge­lik­ku­ses toi­mi­ma hak­ka­vad. Re­gu­lat­sioon on mit­me­ti mõis­te­tav ja töö­le­pin­gu poo­led on sun­ni­tud pöör­du­ma töö­vaid­lus­ko­mis­jo­ni või koh­tus­se. Kuid riik ei to­hi suu­na­ta töö­le­pin­gu poo­li vaid­le­ma.

Suuline või kirjalik?

Eelnõust ei saa näi­teks aru, mil­li­ses vor­mis – kas suu­li­ses või kir­ja­li­kus – tu­leb töö­le­ping sõlmi­da. Töö­le­ping tu­leb sõlmi­da küll kir­ja­li­kult, kuid üht­la­si an­tak­se tö­öand­ja­le võima­lus tea­vi­ta­da töö­ta­jat töö­le­pin­gu tin­gi­mus­test ühe­pool­selt. Eelnõust võib väl­ja lu­ge­da, et töö­le­pin­gu sõlmi­mi­seks pii­sab, kui tö­öand­ja esi­tab töö­ta­ja­le ühe­pool­selt do­ku­men­di, kus on kir­jas le­pin­gu tin­gi­mu­sed. Jääb se­ga­seks, mis tä­hen­dus on sel ju­hul töö­le­pin­gu kir­ja­li­kul vor­mis­ta­mi­sel ja kui­das peab töö­ta­ja töö­levõtmi­ne te­ge­lik­ku­ses väl­ja nä­ge­ma.

Prob­le­maa­ti­li­ne on ka tö­öand­ja al­ga­tu­sel töö­le­pin­gu üles-ütle­mi­se re­gu­lat­sioon, kui töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­se põhju­seks on töö­ta­ja mit­te­vas­ta­vus või le­pin­gu­rik­ku­mi­ne.

Eri­ne­valt prae­gu keh­ti­vast sea­du­sest peab tö­öand­ja en­ne le­pin­gu ülesütle­mist töö­ta­jat hoia­ta­ma (et töö­ta­ja käi­tu­mi­ne on tö­öand­ja sil­mis tau­ni­tav), sa­mu­ti teist tööd pak­ku­ma, sealhulgas va­ja­du­se kor­ral kor­ral­da­ma ümberõppe, ning töö­ta­ja­le töö­le­pin­gu ülesütle­mi­sest 15–90 ka­lend­rip­äe­va et­te tea­ta­ma. Kuid se­da ai­nult ju­hul, kui see on „kõiki as­jao­lu­sid ar­ves­ta­des mõist­li­k”.

Te­ge­li­kult on tö­öand­ja sel­lis­te ko­hus­tus­te­ga koor­ma­mi­ne mõist­lik vaid ha­ru­har­va. Miks peaks tö­öand­ja töö­ta­jat, kes tal­le kah­ju te­ki­tab, le­pin­gu lõpe­ta­mi­sest et­te hoia­ta­ma, enne tööle-pingu lõpetamist teist tööd pak­ku­ma ja kui see po­le võima­lik, siis se­da­sa­ma ini­mest koo­li­ta­ma? Nii­su­gu­ne re­gu­lat­sioon põhjus­tab tar­be­tuid vaid­lu­si, sest töö­ta­jad ja tö­öand­jad saa­vad eri­ne­valt aru sel­lest, mi­da saab pi­da­da ühel või tei­sel ju­hul mõist­li­kuks. Prob­lee­me on ka töö- ja puh­kea­ja re­gu­lat­sioo­nis. Näi­teks vä­lis­tab eelnõu põhjen­da­ma­tult töö­ta­ja iga­su­gu­se töö­le­ra­ken­da­mi­se rii­gi-pühal ja lu­bab ko­hal­da­ta val­veae­ga kõigi töö­ta­ja­te suh­tes. Need on vaid üksi­kud näi­ted puu­dus­test. Sa­mu­ti ei vas­ta mit­med punk­tid EL-i õigu­se nor­mi­de­le – nt lap­si kas­va­ta­va­te isi­ku­te sei­sun­dit puu­du­ta­va­te reeg­li­te osas.