Rain Uusen, toimetaja

Erinevad ettevõtted ja nende juhid käituvad ettevõtet tabanud koondamisvajaduse puhul lahkujatega erinevalt — mõni on seadusekuulekas, mõistlik ja toetav, mõni aga püüab leida muid lahendusi. Üks mis kindel, koondamine ei alga kunagi juhuslikult koridoris või suitsunurgas poetatud sõnast, vaid alati paberil vormistatud koondamisteatest, ütleb intervjuus Postimehele tööturuameti kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamise alamprogrammi juht Kätlin Kõverik.

Mida inimesed alatasa koondamisest valesti arvavad või teavad?

Inimesed ei tea, et koondamine tähendab alati kirjalikku teadet. Kui tööandja teavitab teda koondamisest suuliselt, siis see ei ole veel koondamine. Seaduse kohaselt kehtivad koondamise puhul ajalised määrad etteteatamisel.

Meile on nõu saamiseks helistatud küll, et tööandja on teatanud koondamisest, aga kirjalikku teadet pole saanud. Kui inimesel ei ole koondamise kohta kirjalikku teadet, siis tal ei ole ka õigust koondamishüvitisele.

Need, kes on koondamise ühe korra elus juba läbi teinud, on piisavalt teadlikud oma õigustest.
Juba enne Euroopa-poolse rahastusega programmi algust oli inimestel võimalus pärast koondamist saada toetavaid ja abistavaid teenuseid uue töö otsimiseks.

Üks müütidest, mis koondamise ja toetustega kaasas käib, on see, et kui lähed tööturuametisse, saad juba järgmisel päeval minna kursusele. See võtab ikka natuke aega ja seetõttu tuleb tööturuametisse tulla ikka võimalikult vara, et oma uut karjääri hakata varakult ette valmistama ja planeerima.

Kursusele saadetakse inimene siis, kui koostöös konsultandiga leitakse, et inimesel on olemas eeldused uuel erialal töötamiseks. Kursused on siiski avaliku sektori raha eest kinni makstud ja suhteliselt kallid, mistõttu peab olema mõlemapoolne veendumus, et kulutus on asjakohane.

Millised teenused on olemas?

Kui inimene on saanud koondamisteate, siis kaks põhilist teenust on töövahendus ja nõustamine, mis võimaldavad end ka tööotsijana arvele võtta ja olla pidevas kontaktis tööturuameti konsultantidega.

Programmi raames toimuvad ka erinevad teavituspäevad ning paljud teenused, mida seni saime pakkuda vaid registreeritud töötutele, on nüüd laienenud ka koondamisteate saanud inimestele: praktika, koolitus (tööotsingualane koolitus ja erialakoolitus), täiesti uue teenusena on lisandunud psühholoogiline nõustamine.

Kuidas näeb välja kohtumine konsultandiga?

Nii konsultandid kui karjäärinõustajad püüavad inimesi aidata ja toetada, et leida uus töö. Selge on see, et praegu on uut tööd palju keerulisem leida, kuna töökohti ja valikut napib. Konsultandi ja karjäärinõustajaga arutatakse läbi inimese soovid ja ootused tuleviku suhtes.

Räägitakse sellest, et koondamist võib vaadelda ka uue tee algusena. Väga pikalt ühe tööandja juures töötades pole paljud mõelnudki sellele, et nad võiksid teisele tööle minna või uue eriala omandada. Konsultandiga koos analüüsitakse võimalusi ja soove ning üritatakse üheskoos kokku leppida tegevuskava.

Kas konsultant sunnib mind tööle?

Kindlasti ei sunni — ta pakub ja tutvustab olemasolevaid töökohti, arutab ja analüüsib nende võimalusi. Inimesel on alati õigus öelda, miks ta ei soovi üht või teist tööd vastu võtta või näiteks mõnda piirkonda tööle minna.

Sundimine tuleb seadusest tulenevalt väga pika aja jooksul. Loomulikult on ka töötute hulgas igasuguseid inimesi, kes leiavad ettekäändeid tööst hoidumiseks. Kuue kuu jooksul muutub inimene pikaajaliseks töötuks – ta mugandub ja tal tekib raskusi tööl käimisega. Esimesed kuus kuud on väga olulised.

Kas koondamine on põhjustatud inimese halvast tööst?

Alati kindlasti mitte. See on ka üks teema, millest meie konsultandid inimestele räägivad ja selgitavad, et motiveerida neid uut tööd otsima. Selge on see, et alati jääb keegi tööle ja keegi koondatakse ning tekib küsimus – miks mina?

Kui need küsimused on sügavamad ja tõsisemad, on meil olemas ka psühholoogilise ettevalmistuse saanud konsultandid, kes aitavad ja selgitavad koondamise põhjusi – kas need on siis tingitud majandussituatsioonist, turuolukorrast või näiteks ettevõtte likvideerimisest.

Kas ettevõtjad on Eestis valmis palkama endise koondatu?

Üldjuhul on tööandjad väga huvitatud koondatutest, eriti siis, kui on tegemist sellise tööandja ja koondatuga, kes oma erialalt hästi sobivad, mistõttu ei pea uut töötajat täiendavalt välja õpetama. Tööandjad on huvitatud sellistest inimestest, kes on valmis kohe tööle asuma.

Vanus ei ole siin üldse määrav – koondatud, kes on keskeas, on isegi eelistatud seisus, sest neil on harjumused ja omadused, mida tööandja hindab. Ja selliste tööandjate suhtes on töötaja ka lojaalsem.

Konsultant aitab hinnata sedagi, ega uus töökoht pole vihma käest räästa alla sattumine. Et ei juhtuks seda, et inimene leiab kohe uue töö, aga kaotab mõne kuu pärast ka selle ning siis võib juhtuda, et isik võib ilma jääda ka õigusest saada töötuskindlustushüvitist.
Muutuva majandusega keskkonnas peavad koondatud olema valmis muutma oma eriala. Inimestel tuleb teha oma elus uus valik.

Mida hakata peale siis, kui inimesele on koondamisest teatatud suuliselt?

Sellisel juhul on meie soovitus võtta ühendust tööinspektsiooniga. Tööturuamet tegeleb uue töö otsimisega, tööinspektsioon sellega, et töösuhted oleksid korrektsed. Sellealast nõu ja teavet annab tööinspektsioon, neil on olemas ka infotelefon ja regionaalsed kontorid, kust saab konsultatsiooni.

Ja kui kirjalikult?

Siis tasub tulla tööturuameti regionaalsesse büroosse ja hakata koguma infot, millised tööpakkumised on saadavad. Mida kiiremini pöördub tööturuametisse inimene, kes on teada saanud oma koondamisest, seda suurem on tõenäosus saada enda jaoks sobivad koolitused ja nõustamisteenused.

Alati võid tööturuametisse võtta kaasa näiteks pereliikme või sõbra, kui see annab tuge. On hea teada, et sinu lähedane või sõber võib tööturuametit külastada vajadusel ka ilma sinuta. Ta ei saa sinu eest sind arvele võtta või dokumente täita, aga ta saab koguda infot, võtta kaasa voldikud erinevate pakutavate teenuste kohta või teha näiteks eelneva selektsiooni pakutavatest töökohtadest.