Artiklid

Kärt Anvelt

Kolm päe­va on hai­ge omao­sa­lus ning järg­mi­sed viis päe­va hüvi­tab tö­öand­ja.

Koa­lit­sioo­nie­ra­kon­da­de ju­hid jõud­sid nel­jap­äe­va öö­sel ne­ga­tiiv­se li­saee­lar­ve lä­birää­ki­mis­tel kok­ku­lep­pe­le.

Üks põhimõtte­li­se­maid muu­da­tu­si puu­du­tab hai­gushüvi­tis­te maks­mist. Kui se­ni kom­pen­see­ris hai­ge­kas­sa hai­gusp­äe­va­de eest maks­ta­va ra­ha ala­tes tei­sest hai­gusp­äe­vast, siis 1. ap­ril­list ha­ka­tak­se se­da hüvi­ta­ma ala­tes ühek­san­dast hai­gusp­äe­vast.

Muu­da­tus puu­du­tab­ki seetõttu eelkõige nii töövõtjat kui ka tö­öand­jat: ra­vi­kind­lus­ta­tu omao­sa­lus suu­re­neb se­ni­selt ühelt päe­valt kol­me­ni, järg­mi­sed viis päe­va kom­pen­see­rib aga tö­öand­ja.

Aas­tas vä­hen­da­tak­se sel­le meet­me­ga ku­lu­tu­si, mi­da hai­ge­kas­sa teeb hai­gus­leh­te­de väl­ja­maks­mi­seks, ku­ni 800 mil­jo­nit kroo­ni. Sel­lel aas­tal hoiab riik kok­ku li­gi pool mil­jar­dit kroo­ni, ku­na uus mee­de hak­kab keh­ti­ma 1. ap­ril­lil.

Kär­be­te te­ge­mi­se koo­so­le­ku­tel osa­le­nud sot­si­de frakt­sioo­ni ju­hi Ei­ki Nes­to­ri sõnul jääb tö­öand­ja kom­pen­see­ri­tav prot­sent sa­maks prae­gu hai­ge­kas­sa poolt kom­pen­see­ri­ta­va­ga ehk 80 prot­sen­di­ga. „Kõik teh­tud kär­ped lä­bi­vad ko­gu ühis­kon­da, väl­ja on jäe­tud vaid lap­sed ja puue­te­ga ini­me­sed,” rõhu­tas Nes­tor.

Lapse puhul vana kord

Tei­sisõnu tä­hen­dab see, et li­saks las­te­toe­tus­te­le, ema­pal­ga­le ja puue­te­ga ini­mes­te toe­tus­te­le ei muu­tu mi­da­gi ka hai­geks jää­nud lap­se va­ne­ma se­ni­se toe­tussüstee­mi­ga. Lap­se hai­ges­tu­mi­se kor­ral ko­ju jää­nud ema saab ra­ha ik­ka ala­tes lap­se esi­me­sest hai­gusp­äe­vast. Tei­sisõnu – hool­dus- ja sünni­tushüvi­ti­si ei puu­du­ta­ta.

Nes­tor tõdes, et uuel hai­gusp­äe­va­de ta­sus­ta­mi­se süstee­mil on nii plus­se kui ka mii­nu­seid ja neist tu­leb au­salt rää­ki­da. „Ku­na kol­me esi­mest päe­va ini­me­se­le enam kin­ni ei maks­ta, on oht, et ta lä­heb hai­ge­na töö­le. Aga se­da ei soo­vi­ta ma te­ha.”

Ka hai­ge­kas­sa ju­ha­tu­se esi­me­he Han­nes Da­ni­lo­vi sõnul võib tek­ki­da oht, et ini­me­sed lä­he­vad hai­ge­na töö­le, le­vi­ta­vad hai­gu­si teis­te­le ja saa­vad ka ise tüsis­tu­si. Te­ma sõnul on­gi prae­gu kõige roh­kem nel­ja- ja viiep­äe­va­seid hai­gus­leh­ti. Po­si­tiiv­seks ni­me­tas Da­ni­lov ra­ha kok­ku­hoi­du.

Ees­ti pe­rears­ti­de selt­si ju­ha­tu­se liikme Ma­dis Tii­gi ar­va­tes ei pruu­gi uus süsteem ini­mes­te jaoks suurt muu­tust tä­hen­da­da. „Kui on sel­li­sed ot­su­sed, siis on. Ma ei usu, et ini­me­sed kar­daks edas­pi­di roh­kem hai­geks jää­da,” ar­vas Tiik. „Ka prae­gu on ol­nud ju nii, et ini­me­ne hai­ge ol­les te­ge­li­kult siis­ki sis­se­tu­le­ku­tes vei­di kao­tab,” mär­kis Tiik.

Nes­tor näeb ter­vis­hoiu si­su­li­se poo­le pealt plus­si sel­les, et uus süsteem peaks tö­öand­jas te­ki­ta­ma hu­vi kõikvõima­lik­ke üld­hai­ges­tu­mi­si ära hoi­da. Ta tõi näi­teks liht­sad hai­gu­sed – no­hu või gri­pi –, mil­le pu­hul män­gi­vad suurt rol­li töö­tin­gi­mu­sed. „Sel­le­ga on igal pool saa­vu­ta­tud efekt ja hai­geks ole­ku päe­vad on vä­he­ne­nud. Ra­vi­kind­lus­tus­ra­ha jääb muu­deks tee­nus­teks, mi­da ka ju hä­das­ti va­ja­me,” kin­ni­tas Nes­tor.

Kol­mep­äe­va­ne omao­sa­lus on Eu­roo­pas kõige le­vi­num. Nes­to­ri sõnul on ka rii­ke, kus tö­öand­ja ko­hus­tus on ise­gi pi­kem kui Ees­tis väl­ja käi­dud viis päe­va.

Ees­ti ame­tiühin­gu­te kesk­lii­du esi­mees Har­ri Ta­li­ga kuu­lis uuest plaa­nist al­les nel­jap­äe­val en­ne va­lit­su­se aru­te­lu al­gust ja pa­lus ko­he kõigilt liik­mes­lii­tu­delt ja ju­ha­tu­selt ar­va­must. „Val­dav ena­mus ei toe­ta hai­gusp­äe­va­de hüvi­ta­mi­se kär­pi­mist töö­ta­ja ar­velt,” tõdes Ta­li­ga. Ta nen­tis, et prae­gust ra­vi­kind­lus­tus­sea­dust te­hes rää­gi­ti es­malt lä­bi kol­me­pool­selt. „Tä­na vi­sa­ti aga ot­sus plarts­ti laua­le,” nen­tis ame­tiühin­gu­te juht. Seetõttu ütles Ta­li­ga ka sot­siaal­mi­nist­ri­le, et va­lit­su­se poolt väl­jak­äi­du on esialg­ne la­hen­dus ja ko­gu pa­ket­ti tu­leb al­les aru­ta­ma ha­ka­ta.

Koormus kasvab

Tö­öand­ja­te kesk­lii­du esi­me­he Tar­mo Krii­si sõnul suu­ren­dab uus ka­va sel­gelt et­tevõtja­te koor­must. „A­su­me kind­las­ti va­lit­su­se­ga lä­birää­ki­mis­tes­se, et see tööand­ja­te­le suu­ri ku­lu­sid kaa­sa ei tooks. Aga me mõis­ta­me, et rii­gi kok­ku­hoid on va­ja­lik,” li­sas Kriis.

Krii­si sõnul on po­si­tiiv­ne ehk see, et ker­gek­äe­list hai­gus­leh­te­de võtmist jääb nii töövõtja­te­le kui ka tö­öand­ja­te­le vä­he­maks. Ta vii­tas, et pa­ra­ku lei­dub neid, kes hai­gus­leh­te­delt oma ku­lu­sid op­ti­mee­ri­vad.

Järg­mi­seks peaks Krii­si sõnul sel­gu­ma, kui­das et­tevõtjad saa­vad end laus­hai­ges­tu­mi­se vas­tu kind­lus­ta­da, sest see võib tä­hen­da­da mil­jo­ni­li­si väl­ja­mi­ne­kuid. „Se­da hak­ka­me aru­ta­ma era­kind­lus­tus­selt­si­de­ga,” ütles Kriis.

Ka Har­ri Ta­li­ga sõnul oleks ideaa­lis vä­ga ilus, kui tö­öand­ja kind­lus­taks se­ni­se­le esi­me­se­le li­san­du­nud seit­se päe­va era­kind­lus­tus­selt­sis. „Sa­mal ajal on siis­ki sel­ge, et ka see on tö­öand­ja­le ku­lu. Kee­gi po­le põhja­lik­ke analüüse ja aru­te­lu­sid sel­les osas tei­nud.”

Nes­tor mär­kis, et li­sa­kind­lus­tust sea­dus prae­gu ko­hus­tus­li­kuks ei sea, aga see peaks ole­ma võima­lik. „Täh­tis on, et riik mak­su­de­ga ei ka­ris­taks,” rõhu­tas ta.

Maksuvaba vaktsineerimine

•• Eiki Nestor tõdes, et praegu ei muudeta sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa suurust, kuid seda on mõistlik arutada siis, kui valmib praegu tegemisel olev uus tööõnnetus- ja kutsehaiguste kindlustuse seadus.

•• Küll on Nestori sõnul aga seoses uue haigushüvitise maksmise süsteemiga räägitud partneritega muudatustest tulumaksusüsteemis. Näiteks tekib töö-andjatel uue süsteemi korral loomulik huvi töötajaid gripi vastu vaktsineerida ja see peaks olema erisoodustusmaksuvaba. Sama kehtiks ka siis, kui tööandja soovib haiguspäevade osas teha lisakindlustust.

•• „Kui tööandjad ja ametiühingud selle teema üles võtavad, siis sotsid kindlasti toetavad seda. Töötajate tervise huvides tehtavad kulutused ei peaks olema erisoodustus,” kinnitas Nestor.

Kommentaare

Valdek Mikkal,
pensionäride ühenduste liidu esimees

Nii suurt lööki ei oodanud, oli ju võimalus II samba sisuliselt kasutult seisva raha ajutiseks kaasatõmbamiseks pensionitõusuks. Pärast tänast (eilset – toim) suur-uudist pole mu telefon hetkekski helisemast lakanud. Helistanud on näiteks pensionärid, kes saavad 5000 krooni ja on nõus näiteks tuhat krooni sellest riigi heaks loovutama. Pensionitõus vaid viie protsendi ulatuses paneb lausa väljapääsmatusse olukorda ligi 50 000 pensionäri, kelle pension on alla 4000 krooni kuus. Neist ligi 4000 pensionäril isegi alla 3000 krooni kuus.

Sven Rondik,
haridustöötajate liidu juhatuse esimees

Valitsusepoolne õpetajate palga-tõusu määruse tühistamine on sigadus, sest räägitakse hariduse prioriteetsusest, aga kui nooremõpetaja saab vähem palka kui koristaja, siis mis prioriteetidest siin juttu on.

Meie ei lepi sellega, ei saagi leppida. Küsimus pole rahas, vaid põhimõttes.

Ma ei tea, kas ja kui palju inimesi töölt lahkuda võib, sest palju siis mujalgi tööd leida on. Noored õpetajad ei tule kooli tööle ja praegu on kurioosne olukord, et isegi 200 000-kroonine stardiraha ei meelita.

Jüri Võigemast
Eesti linnade liidu tegevdirektor

Seoses 2009. aasta riigieelarve kavandamisega vähendati kohalikele omavalitsustele riigieelarvest tulevaid toetusi 700 miljonit krooni.

29. jaanuaril toimunud kabinetiistungil avaldati uued majandusprognoosid, mis näitavad, et võrreldes aastavahetuse prognoosidega vähenes kohalike omavalitsuste maksutulu 730 miljonit krooni. Kui liidame sellele üksikisiku tulumaksu protsendi – veel 700 miljonit krooni –, siis näeme, et kärbe ja tulude vähenemine on kokku üle kahe miljardi krooni.

Leo Kunnas
reservkolonelleitnant

Kaitsekulutuste kärpimine 650 miljoni krooni ulatuses tähendab, et jõudmine kaitsekulutustega üldse kunagi kahe protsendini SKT-st muutub pea võimatuks.

Nüüd oleks õige aeg lõpetada kulutused ebaefektiivsetele lollustele, mis kaitsevõimet ei suurenda – näiteks miinisadama laiendamine ja transpordilennuki ostmine.

Nüüd kiireneb armee allakäik veelgi, sest moderniseerimine peatub ja kui paar kärbet veel tehakse, jõuame kaitseväega 1990-ndate algusesse tagasi.

Kalev Timberg
päästeameti peadirektor

Kümneprotsendine palga- ja tegevuskulude kärbe on väga raske, kuna vöö on juba niigi pingule tõmmatud. Meil õhku sees ei ole. Meie sissetulek on võrreldes eelmise aasta mahavõtmisega ja selle aasta kolme protsendi kül-mutamisega juba miinus 7–8%.

Loodetavasti on asutusesisesed muutused päästeameti juhi otsustada. See on karm, sest ega valikuid ei ole.

Ei taha spekuleerida, kas tuletõrjujaid jääb vähemaks, ja raske on ette kujutada, et autosid peaks jääma vähemaks.

Marek Strandberg, Eestimaa
Roheliste Erakonna eestkõneleja

Kärpekava on üldiselt hea, kui välja arvata asjaolu, et pole mõeldud majanduse toetamisele. Praegune kärpekava on püksirihma pingutamisel täiesti möödapääsmatu samm, aga küsimus on selles, et sammust piisab ainult järgmise majandusprognoosini, mis võib tulla veel halvem.

Tegemata on majandust toetavad ja sinna optimismi süstivad kavad, mis peaksid praegu juba laual olema. Minu arvates tuleb kõige kriitilisem hetk suvel, kui esitatakse kõigi ettevõtete majandusaasta aruanded.