Agne Narusk

Kui töö­koht jääb uue ni­me­tu­se var­jus al­les, on koon­da­mi­ne eba­sea­dus­lik.

„Mind koon­da­ti, kuid ase­me­le võeti ko­he tei­ne ini­me­ne, kes teeb täp­selt sa­ma tööd, na­gu te­gin mi­na,” alus­tas oma lu­gu toi­me­tus­se he­lis­ta­nud kes­kea­li­ne nai­ne. Uue töö­ta­ja ame­ti­ni­me­tus on tei­ne, aga tööülesan­ded sa­mad, nen­tis kõrg­ha­ri­du­se­ga, nüüd ju­ba en­di­ne rah­vus­va­he­li­se fir­ma töö­ta­ja. Töö­le­pin­gu lõ-pe­ta­mist ta siis­ki ei vaid­lus­ta­nud, sest ei suu­daks eda­si töö­ta­da asu­tu­ses, kus koon­da­mi­ses nä­hak­se käepä­rast võima­lust ju­hi­le ebasümpaat­se­test töö­ta­ja­test lah­ti­saa­mi­seks.

Kallis vallandamine

1990. aas­ta­te lõpus le­vi­nud viis töö­ta­ja­te väl­ja­va­he­ta­mi­seks – koon­da­mi­ne – po­le ku­hu­gi ka­du­nud, kui­gi ma­jan­dus­ras­kus­te tõttu (loe: koon­da­mishüvi­ti­se suu­ru­se tõttu) tu­leb se­da et­te pal­ju har­vem. Nii lu­ba­vad jä­rel­da­da toi­me­tus­se tul­nud e-kir­jad ja te­le­fo­nikõned. Mi­da ütleb töö­sea­dus? Töö­ta­jat saab koon­da­da siis, kui te­ma tööüle­san­ded kas kao­vad või need jao­ta­tak­se ümber. Töö­koh­ta enam ei ole, tööd ini­me­se­le an­da ka enam po­le. Jä­re­li­kult tu­leb ta koon­da­da. Kui töö­koht jääb al­les ning ni­me­ta­tak­se liht­salt ümber, ei saa koon­da­mi­sest rää­ki­da.

He­lis­ta­jal ol­nuks õigus 30 päe­va jook­sul oma töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­ne tö­öins­pekt­sioo­nis vaid­lus­ta­da, nen­tis ame­tiühin­gu­te kesk­lii­du ju­rist Nel­li Loo­mets. „Uue töö­ta­ja töö­le­pin­gut tal õigus nä­ha ei ole, nii ei saa ta sa­da prot­sen­ti kin­del ol­la, et ase­me­le võetud ini­me­se tööüle­san­ded on täp­selt sa­mad, mis olid te­mal,” sel­gi­tas Loo­mets. „Küll saab ta esi­ta­da aval­du­se oma töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­se vaid­lus­ta­mi­se koh­ta tö­öins­pekt­sioo­ni ja sel­les öel­da, miks ta peab koon­da­mist eba­sea­dus­li­kuks. Eda­si nõuab tö­öins­pekt­sioon ise tö­ö-and­jalt va­ja­li­kud do­ku­men­did, et as­ja üle ot­sus­ta­da.” Üks on aga Loo­met­sa sõnul sel­ge: kui tööüle­san­ded on sa­mad, mis olid koon­da­tul, ei saa min­gil ju­hul rää­ki­da koon­da­mi­sest.

Koondamine

Õige must päev näeb välja nii:

•• töötaja saab koondamisteate kirjalikult.

•• Tööandja põhjendab, miks ta töötaja koondab.

•• Töötajal on õigus teada, kas talle on pakkuda teist tööd, millised on vabad töökohad.

•• Etteteatamis-tähtajata koondamisel peab lisaks maksma hüvitist ka etteteatamistähtaja kohustuse rikkumise eest.

•• Koondamine pole seaduslik siis, kui seda tehakse:

•• töötaja haigestumise ajal (v.a pankrot ja tegevuse lõppemine; kuid teate võib küll kätte anda ka haiguslehe ajal);

•• osalisele tööajale rakendatud või osaliselt tasustatud puhkusele saadetud töötajaga (v.a pankrot ja tegevuse lõppemine);

•• ilma tööinspektori nõusolekuta alaealisega, rasedaga või alla kolmeaastast last kasvatava töötajaga, samuti töötajate esindajaga.

•• Ka siis, kui valiku tegemisel diskrimineeritakse; rikutakse kollektiivse koondamise protseduurireegleid; ei võimaldata valida vabade töökohtade seast sobivat; pakutakse tööd, mida töötaja vastu võtta ei saa (kvalifikatsiooni sobimatus, kaugus elukohast jms); pakutakse teist tööd enne koondamisteate esitamist ja töötaja oleks pakkumise vastu võtnud, kui oleks teadnud, et teda muidu koondatakse.

Allikas: Tiia E. Tammeleht, EAKL-i õigussekretär