Artiklid

Agnes Ojala

Ministeerium koostab Euroopa Sotsiaalfondi raha kasutamiseks uut programmi.

„Kõiki­del ei ole kind­las­ti koo­li­tust va­ja. Va­ja­dus sel­gub vest­lu­ses töö­tu­rua­me­ti kon­sul­tan­di­ga ja kui ühe­le nõule ei jõuta, suu­na­tak­se töö­tu karjää­rinõus­ta­mi­se­le,” tut­vus­tas ame­ti pres­sie­sin­da­ja Er­ko Va­na­ta­lu süstee­mi, tun­nis­ta­des, et ko­he amet töö­tu­le koo­li­tust pak­ku­ma ei hak­ka, nii et oma init­sia­tiiv tu­leb ka­suks. „Pä­ris nii siis­ki ei saa, et ini­me­ne tu­leb mei­le ja ütleb: pa­lun mul­le see ja see koo­li­tus,” li­sas ta.

Va­na­ta­lu sõnul kes­tab koo­li­tus­va­ja­dus­te väl­ja­sel­gi­ta­mi­ne ole­ne­valt ko­hast vä­ga eri­ne­valt – Tal­lin­nas võib sel­leks ku­lu­da paar kuud, Lää­ne-Vi­ru­maal ja Hiiu­maal mõni päev. Ka tu­leb so­bi­vat koo­li­tust oo­da­ta, sest kur­su­sed tel­li­tak­se han­ke­ga.

Mul­lu käis töö­tu­rua­me­ti koo­li­tus­tel 5451 ini­mest. Enim lä­bi­ti tö­öot­sin­gu­koo­li­tu­si, kus õpi­tak­se tööjõutu­ru­le naas­mi­seks va­ja­lik­ke os­ku­si. Roh­kelt osaleti ka juuk­su­ri­te­le ja teis­te­le os­kustöö­lis­te­le mõel­dud koo­li­tu­stel – li­gi 4000 kor­ral.

Töö­tu­rua­me­ti ju­ha­ta­ja Tii­na Or­mis­son usub, et koo­li­tu­sed on suu­na­tud õiges­ti. „Koo­li­ta­me pal­ju kee­vi­ta­jaid, sest nei­le on ka enim töö­pak­ku­mi­si,” tõi ta näi­te.

Nii jätkata pole mõistlik

Or­mis­so­ni sõnul on prae­gu kee­ru­li­ne ot­sus­ta­da, ke­da ja kui pal­ju koo­li­ta­da. „Tee­me koostööd ma­jan­dus­mi­nis­tee­riu­mi­ga, kes hak­kab et­tevõtteid eks­por­dil abis­ta­ma. Kui sel­gub, et kel­le­gi on va­ja sa­da ini­mest, ke­da saab kol­me-nel­ja kuu­ga väl­ja õpe­ta­da, siis pea­me sel­lest tead­ma.”

Siis­ki tun­nis­tas Or­mis­son, et se­ni­sel moel jät­ka­ta ei ole mõist­lik ja töö­tu­rua­met võiks töö­tuid riik­li­ku tel­li­mu­se alu­sel suu­na­ta kut­seõppea­su­tus­tes­se. Sel­leks tu­leks es­malt sea­dust muu­ta.

Sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi tö­öa­la ase­kants­ler Eg­le Kää­rats sõnas, et olu­kord hak­kab muu­tu­ma. „Töö­tu­ru­koo­li­tu­si ra­has­ta­tak­se val­da­valt Eu­roo­pa Sot­siaal­fon­dist ja uue prog­ram­mi koos­ta­mi­ne on just kä­sil,” mär­kis ta. Se­ni kor­ral­da­tud koo­li­tus­te koh­ta ütles Kää­rats, et riik on hea­del ae­ga­del läi­nud kergema vas­tu­pa­nu teed, pak­ku­des ena­mas­ti vaid lihtsamaid koo­li­tu­si.

Sel­gi­ta­maks, mil­lis­te os­kus­te­ga ini­me­si on töö­tu­rul va­ja, koh­tub sot­siaal­mi­nis­tee­rium sel nä­da­lal mi­nis­tee­riu­mi­de, tö­öand­ja­te ja ame­tiühin­gu­te esin­da­ja­te­ga.

Tasuta koolitusi pakuvad teisedki

•• Kui üldjuhul saavad töötud tasuta koolitust tööturuameti vahendusel, leidub ka teisi maksuta kursusi. Näiteks korraldab BCS Koolitus koostöös Microsofti ja Eesti kaubandus-tööstuskojaga kursuse tarkvaraarendajatele.

•• „Kõrgema taseme õpet on viimasel ajal olnud varasemast rohkem vaja,” lausus BCS Koolituse juhataja Urve Mets. „Peame praegu tegema valiku, koolituse 20 kohale on 80 soovijat.”

Alates 2004. aastast on BCS Koolitus korraldanud õpet ka tööturuameti tellimusel ja Metsa hinnangul on väga olulised isegi lihtsamad kursused, kus inimesi toetatakse tööturule naasmisel ja õpetatakse elementaarseid arvutioskusi.

•• Eelmisel aastal kulus tööturuametil koolitustele 51,2 miljonit, käesoleva aasta eelarves on selleks 82,7 miljonit krooni.