Arved Breidaks

KOONDAMINE • Võrumaad vapustav töökohtade kiire kadumine võib teisel poolaastal hoogustuda, kui juulist jõustub uus töölepinguseadus, mis muudab töökohtade kaotamise tööandja­te jaoks praegusega võrreldes lihtsamaks ja odavamaks. Avalikult ei soovi firmajuhid oma koondamiskavasid tutvustada.

Mitu firmajuhti on viimastel kuudel Võrumaa Teatajale eravestluses tunnistanud, et ootavad koondamisega uue töölepingu seaduse jõustumiseni 1. juulil, mitmed teavad oma tutvusringkonnas ­ette­võtjaid, kes samuti teevad.

1. juulil jõustuv seadus võimaldab tööandjatel lihtsamalt ja odavamalt vabaneda üleliigseks muutunud tööjõust, keda praegu koondamisprotsessi kalliduse tõttu veel palgal peetakse. On viidatud, et tellimuste leidmisega hädas ettevõtjatel on praegu odavam saata töötajad sundpuhkusele või vähendada nende tööaega, kui koondada.

Praegu tuleb tööandjal maksta koondatavale sõltu­valt tema tööstaažist kahe kuni nelja kuupalga suurune koondamishüvi­tis. Uue töölepingu seaduse kohaselt piirdub tööandja kohustus vaid ühe keskmise kuupalga suuruse hüvitise maksmisega.

Seevastu suurenevad juulist töötukassa kohustused, sest töötuks jäänule hakatakse maksma saja esimese töötu päeva jooksul hüvitist 70 protsenti varasemast palgast praeguse poole asemel.

„Võin mitut asutust ja ette­võtet juhtinud inimesena kinnitada, et koondamine pole ühegi tööandja jaoks eesmärk omaette,” kinnitas Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas (Reformierakond).

Seetõttu ei saa tema hinnangul süüdistada teisel poolaastal toimuvates koondamistes uut seadust. „Koondamine on enamjaolt möödapääsmatu, et päästa ettevõte ja seeläbi ülejäänud töötajad,” ütles Klaas.

„Uus töölepingu seadus uusi töökohti juurde ei loo ja vanu ei kaota,” ennustas Riigikogu liige Kalvi Kõva (SDE). „Aga oma mõju on tal kindlasti.”

Kõva sõnul tuleb silmas pidada, et uus töölepingu seadus suurendab töövõtjate garantiisid, sest laieneb töötus­kindlustushüvitise saajate ring ning tõuseb ka hüvitise suurus. „Veelgi enam — uue seaduse rakendamisel saavad hüvitist ka omal soovil poolte kokkuleppel töösuhte lõpetanud inimesed,” lisas ta.

Riigikogu rahanduskomis­joni liige Kadri Simson (Keskerakond) seevastu leiab, et Eesti tööturg on juba piisavalt paindlik ning uus töölepinguseadus ei anna selles osas midagi juurde. „Meie tööturg on juba paindunud igale poole. Lihtsamat koondamist, mida see seadus ette näeb, pole enam tarvis — niigi on hulk inimesi koondatud,” lausus ta.

Head näeb Simson üksnes selles, et omal soovil töölt lahkumise korral näeb uus seadus inimesele ette hüvitise maksmise. „Paindlik on tööturg tegelikult siis, kui ka ühistransport muutub piisavalt tõhusaks, et inimesed saaksid käia tööl seal, kus tööd on.”