Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitami sõnul on kollektiivsed koondamised ja sundpuhkusele saatmised alates aprillikuust mõnevõrra vähenenud, sest tööandjad ootavad tõenäoliselt uue seaduse jõustumist.

Niina Siitami sõnul on tööinspektsioon viimase 9 kuu jooksul kõige rohkem tegelenud tööandjate taotlustega töölepingute kollektiivseks lõpetamiseks või muutmiseks, viimasel juhul tähendab see kas osalise tööaja kehtestamist või osaliselt tasustatavale ehk sundpuhkusele saatmist.

Selliste taotluste arv hakkas Siitami sõnul eelmise aasta sügisest suurenema, saavutades haripunkti novembris-detsembris ning püsides kõrgel tänavu märtsikuuni.

Aprillist alates hakkas selliste taotluste arv aga mõnevõrra vähenema, kuid samal ajal on oluliselt tõusnud taotluses olevate töötajate arv, kelle koondamist või sundpuhkusele saatmist taotletakse.

«Kui näiteks märtsis oli sundpuhkuste ja osalise tööajaga töötajate arv kuskil ligi 10 000 , siis aprillis ta tõusis 16 000-le,» rääkis Siitam. Taotluste arv vähenes samal ajal 312-lt 220-le. Inimeste arvu tõstsid Siitami selgitusel peamiselt Ida-Virumaal Eesti Põlevkivi töötajatele taotletud sundpuhkused.

Maikuus on lisaks taotluste arvule hakanud vähenema ka inimeste arv, kuid Siitami sõnul võib põhjuseks olla uues töölepinguseadus.

«Teatavasti uus töölepinguseadus muudab mõnevõrra võimalusi töölepingute lõpetamiseks,» märkis Siitam. Tema sõnul võib arvata, et paljud tööandjad ootavad praegu uue seaduse jõustumist.

1. juulist jõustuva töölepinguseaduse järgi peavad tööandjad maksma vähem koondamishüvitist kui praegu.

Marina Lohk