Sotsiaalministeerium saab üha rohkem kaebusi selle kohta, et eratööbürood võtavad tasu töövahenduse eest või annavad tühje lubadusi töö kohta välisriigis.

Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialist Õie Jõgiste rääkis tänasel pressikonverentsil, et kuigi Eestis ei tohi seaduse järgi töö vahendamise eest tasu küsida, eksitakse selle vastu sageli.

Lisaks peavad kõik tööturuteenuseid osutavad eraõiguslikud isikud olema majandustegevuse registris registreeritud, tänavu 1. juulist peavad aga sama tegema ka renditööjõu vahendajad. Ometi tuleb ka ette ka seda, et töövahendusega tegeldakse ilma registreerimata.

Jõgiste sõnul ei tea ka paljud tööotsijad, et töövahenduse eest ei tohi nende käest raha küsida. «Kaebusi hakatakse esitama alles siis, kui raha on makstud, tööd ei ole ja raha enam ei tagastata,» rääkis Jõgiste. Sageli pole kaebajal alles ka lepingut, mille alusel ta töövahenduse eest tasus, kuigi see on kaebuse läbivaatamisel väga oluline.

Üks võimalus raha tagasinõudmiseks on Jõgiste sõnul küsida seda otse tööbüroost selle alusel, et seadusega vastuolus olev tehing on tühine ja selle eest tasutud raha tuleb tagastada alusetu rikastumise sätete alusel. Kui selle peale keeldutakse endiselt raha tagastamast, tuleb pöörduda kohtu poole.

Kui mõni töövahendaja on lubanud tööd välismaal, kuid seda tööd ei järgne, siis tuleb pöörduda politsei poole ning politsei menetleb asja karistusseadustiku kelmuse paragrahvi alusel.

Tasu lisateenuse eest

Jõgiste sõnul võib töövahendaja tasu küsida vaid siis, kui selle eest saab mingi lisateenuse. Näiteks kui tööotsija ei oska CV-d koostada ja tahab, et tööbüroo seda tema eest teeks, siis võib selle eest maksta. Samas märkis Jõgiste, et paljude tööbüroode kodulehtedel on väga head juhendid, kuidas CV-d koostada.

Välisriigis pakutava töö puhul võib tasu võtta näiteks CV tõlkimise eest võõrkeelde või töökohta korraldatud transpordi eest, samuti siis, kui on vaja näiteks tasuda sihtkohas elamise üüri ettemaksu vms.

Seega peaks enne raha maksmist ja lepingu sõlmimist kindlasti välja selgitama, mille eest täpselt tasu küsitakse ja kas see on seaduslik. Infot elamis- ja töötingimuste kohta Euroopa majanduspiirkonna riikides saab Jõgiste sõnul näiteks täiesti tasuta Eurese kodulehelt.

Töövahendaja peaks oma kulud katma kas tööandjalt tasu küsides või reklaami müües, kuid mitte mingil juhul ei tohi ta seda teha tööotsijalt tasu küsides.

Tööotsijalt töövahenduse eest tasu võtmise eest karistatakse rahatrahviga, samuti kustutatakse selline töövahendaja majandustegevuse registrist ning ettevõtjal puudub õigus tööturuteenuseid osutada.

Ilma registreeringuta tööturuteenuste osutamine on ebaseaduslik majandustegevus ning sellele järgneb karistus aresti või rahatrahvi näol.

Ebaseaduslikult tegutsejaid jagub

Jõgiste sõnul on seni sotsiaalministeeriumile laekunud kaebused olnud enamasti sellised, kus töövahendaja pole majandustegevuse registrisse kantud ja need kaebused on edastatud politseile.

Selle nädala jooksul on aga Jõgiste sõnul tulnud kaks kaebust majandustegevuse registris registreeritud ettevõtete kohta ja mõlemad kaebused puudutavad seda, et inimesed on maksnud 3000 krooni, neile on lubatud tööd Inglismaal ja mõlemal juhul Inglismaale jõudes ei ole seda tööd olnud.

«Kolmas kaebus on ühe ettevõtja kohta, kelle suhtes on väga raske öelda, kas ta tegeleb tööturuteenuse osutamisega või mitte, seda tuleb uurida, selle pärast, et kodulehel nimetab ta tööotsijaid kandidaatideks ja tööpakkumist projektiks. Selle ettevõtte nime on Job Keskus,» rääkis Jõgiste.

«Inimesed usaldavad väga palju, aga praeguses olukorras võiks nad olla natuke tähelepanelikumad ja vaadata, kas kõik asjad on ikka korras ja kas see leping, mille nad alla kirjutavad, on nüüd see, mille eest nad tahavad maksta ja kas see teenus, mis nad selle lepingu alusel saavad, on üldse töökoht,» pani Jõgiste kõikidele tööotsijatele südamele.

Marina Lohk