Artiklid

Agnes Ojala

Uute tervisenõuete tõttu ei pruugi paljud prillikandjaid enam turvameheks sobida.

Jaanuaris 2008 pandi siseministri määrusega paika turvatöötajate tervisenõuded, mida on selle aasta juulist eranditeta kohustatud järgima kõik turvafirmad. Selleks ajaks peavad kõik turvaettevõtete töötajad läbima tervisekontrolli. Kui töötaja nõuetele ei vasta, võib ta sule sappa saada.

„On mõnisada inimest, kes uute nõuete järgi tööle ei sobi. Need on just vanema generatsiooni esindajad,” ütles Eesti turvaettevõtete liidu tegevdirektor Kaupo Kuusik ja lisas, et töö peab ilmselt kaotama suur hulk pika kogemusega ja koolitatud töötajaid. „Täpset arvu ei saa siiski öelda, sest määrusesse tehti veel muudatusi ja selle järgi tuleb minna uude kontrolli. Terviseseisund on privaatne asi, arst annab vaid teate, kas ta sobib või mitte.”

Turvaspetsialist tõi nõuetest esile silmade tervise, öeldes, et on küsitav, kas prillid takistavad turvatööd teha. Kõik turvatöötajad, kes täidavad oma ülesandeid otse objektil, peavad määruse järgi hämaras hästi nägema ega tohi olla värvipimedad. Mai lõpuni nõuti veel sedagi, et turvatööd tohivad teha vaid õige väikse miinuse või plussiga prillikandjad. Väga täpsest piiritlusest siiski loobuti.

„Alguses sätestati üsna karmid nõuded,” rääkis turvafirma Skorpion juhatuse esimees Andres Laasma. Et neid siiski kergendati, usub ta, et märkimis­väär­set negatiivset mõju nõuded turvavaldkonna tööhõivele ei avalda.

Töö on ohtlik

Eesti töötervishoiuarstide seltsi juhatuse esimees Viive Pille turvatöötajate tervisenõudeid ülemäära karmiks ei pea. „Väga lihtsaks pole neid võimalik teha, sest töö on seotud ohtlike olukordadega,” sõnas ta.

Küll mindi Pille hinnangul üle piiri varasema määratlusega, kus prillikandjad turvatöölt praktiliselt välistati. „Praegu on suurem vastutus arstil, kes peab tööülesandeid arvestades hindama, kas inimene vastab nõuetele või mitte,” lisas ta.

„Kõik nõuded on turvafirmade ja arstidega läbi arutatud. Selle tulemusena saadi kompromiss, mis rahuldas kõik pooli,” ütles uue määruse väljatöötamise ajal siseministri ametit pidanud Jüri Pihl. Tema sõnul kerkis tervise­nõuete vajadus esile seoses juhtumitega, kus turvatöötaja ei saanud oma tööga hakkama.

Turvafirmad peavad muutma töökorraldust

•• Et 1. juuliks peavad kõik turvafirmade turvatöötajad olema läbinud tervisekontrolli ja läbivaatusel tuleb regulaarselt käia ka hiljem, peavad turvafirmad olukorraga kohanema.

•• G4S personali arendusjuht Gerly Tuisk rääkis, et firma on uuteks oludeks valmis. Kuid määruse rakendamisega kaasneb nii aja- kui ka rahakulu. Samuti toob see kaasa pikema värbamisprotsessi ja riski, et olemas­olevad töötajad võivad tööst ilma jääda.

•• „Tervisekontrollile kulub palju tööaega, mistõttu peame töö ümber plaanima,“ märkis ta.

•• „Arvestades, et turvatöötajad peavad tihti töötama kõrgendatud pinge olukordades, lahendama konfliktsituatsioone ja töötama keerulistes tingimustes, on tervisekontrolli nõuded kindlasti vajalikud,” möönis Tuisk siiski.

•• Turvatöötajad, kes tagavad korda otse objektil, peavad olema hea nägemise ja kuulmisega. Neil ei tohi olla keha-, kõne- või meelepuuet, psüühika- ja käitumis­häireid, klaustrofoobiat ega teadvuse kaotuse hoogusid. Samuti ei tohi turvatöötajal olla alkoholi- ega uimastisõltuvust.