Helve Toomla , jurist

•• Töötan täistööajaga, palka saan 5500 krooni kuus. Hiljuti andis tööandja välja käskkirja, milles teatab, et temast mitte-olenevatel majanduslikel põhjustel pole tal enam võimalik tööd anda kokkulepitud ulatuses ning tööaega ja palka vähendatakse poole võrra. Seega oleks minu töötasu 2750 krooni kuus. Kas tööandja ei peaks mulle maksma TLS § 37 lg 1 järgi vabariigi valitsuse kehtestatud töötasu alammäära? Töölepingut ma üles öelda ei taha.

Töötasu ei saa tööandja töölepinguseaduse (TLS) § 37 lg 1 kohaselt vähendada alla töötasu alammäära. Mis tähendab, et tänavu peab 4350 krooni kuu kohta igal juhul töötasuks jääma ka juhul, kui küsija tööaeg on kokkulepitust poole võrra lühem.

•• Kuidas sõlmida tööleping tööks poole kohaga? Mida seejuures veel peaks silmas pidama?

Poole kohaga töötamine tähendab eelkõige poole lühemat töö-aega ja üldjuhul ka poole väiksemat palka.

Tööaega võib töölepingus sel juhul näidata kas 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas või 20 tundi nädalas ning lisada, millistel nädalapäevadel mitu tundi töötatakse. Näiteks: tööaeg 20 tundi nädalas: esmaspäeval ja kolma-päeval 8 tundi töökorralduse reeglites ettenähtud ajal, reedel 4 tundi kella 8–12.

Töötasu tuleb näidata baastasuna (põhipalgana), mida osalise tööaja korral makstakse. Poole tööaja puhul ei või see olla väiksem kui 2175 kr kuus või 27 kr tunnis, st pool riigis kehtivast alampalgast.

Võimalik, et poole kohaga tööle asumisel tuleb üle vaadata ka töökohustused. Kõike, mida täiskohaga töötades tehakse, ei jõuta tõenäoliselt enam teha.

Osaline tööaeg ei vähenda puhkuse kestust, see peab ikka olema vähemalt 28 kalendripäeva, aga et puhkusetasu arvutatakse palga järgi, siis jääb see väiksemaks kui täistööaja korral. Samuti vähenevad kõik muud palga järgi makstavad hüvitised.

Kommentaar

Kahe eelneva küsimuse kommentaariks lisan, et palga e töötasu vähendamine TLS § 37 alusel erineb töölepingu tingimuseks oleva palga vähendamisest ja osalise tööaja rakendamisest. Esimesel juhul TÖÖLEPINGUT EI MUUDETA, tööandjal on õigus 12 kuu jooksul kuni 3 kuuks ühepoolselt vähendada töötaja palka, kuid mitte alla kehtiva alampalga. Töötajal ei ole seejuures muid võimalusi kui leppida või tööleping üles öelda. Esimese küsimuse puhul oligi just see variant – tööandja andis välja käskkirja palga vähendamiseks...

Teine küsimus on töölepingu tingimuste muutmises – kui inimene on töölepingus kokku leppinud poole kohaga töötamises, siis võib ta ka palka saada vähemalt poole kehtivast alampalgast, töölepingut võib vastavalt muuta kas ajutiselt või alaliselt.

•• Töötan osaühingus administraatorina, töötasu on fikseeritud tunnihindena. Novembris teatas tööandja, et töötasust arvestatakse septembrist alates maha lõunapausi – 30 minuti – aeg ja tööpäeva pikkuseks on 7,5 tundi. Kas tal on selleks õigus? Kas riigipühadel töötamise eest on tööandja kohustatud maksma kahekordselt?

Lõunavaheaeg ei kuulu üldjuhul tööaja hulka, kuid tööandja ei saa ühepoolselt tagantjärele vähendada töölepingus kokkulepitud tööaega ega ka töötasu. Kui ta seni oli nõus lõunavahe-aega tööajaks pidama ja enam seda teha ei soovi, siis tuleb töötaja tööaeg, st tööle tuleku ja töö lõpetamise aeg määrata nii, et lõunaaeg sellesse ei kuulu.

Riigipühal töötamise eest peab tööandja maksma kahekordset töötasu, kui ei ole kokku lepitud hüvitamises täiendava vaba aja andmisega.

•• Töötan internaatkooli raamatukogus täiskohaga. Raamatukogu on avatud esmaspäevast reedeni, 32 tundi nädalas. Nüüd soovib direktor, et raamatukogu oleks avatud ka laupäeval. Arvan, et ülejäänud 8 tunnile viidates. Kas mul on õigus küsida iga-nädalast puhkeaega 48 tundi?

Eelkõige peaks küsija vaatama, kuidas on tööaeg töölepingus kokku lepitud. Kui seal on kirjas, et töötatakse täistööajaga ja 8 tundi päevas, siis on tegemist 5-päevase töönädalaga ja teistsugust tööajakorraldust direktor ühepoolselt rakendada ei saa.

Raamatukoguhoidja tööaeg ei ole määratud ainult raamatukogu avatud oleku ajaga, osa tööd tuleb teha ka siis, kui see on suletud. 8 tundi päevas tuleb seal tööd teha ka sel juhul, kui külastajad saavad sisse ainult 6-7 tunni jooksul.

Iganädalast puhkeaega peab raamatukoguhoidjal olema 48 tundi järjest, sest seaduses ei ole sätestatud teisiti ja tema tööaega ei arvestata summeeritult (vt töölepingu seaduse § 52).

•• Töötan töövõtulepinguga ühes taksofirmas, olen FIE. Hiljuti tekkis firma juhatajaga probleem ja andsin sisse lahkumis-avalduse. Lepingus on aga kirjas, et kuus kuud pärast lahkumist ei tohi ma töötada taksojuhina konkurendi juures, ning määratud on ka leppetrahv, kui ma seda nõuet rikuksin. Samal ajal aga ei maksta mulle mingit hüvitist ning firma ärisaladusi, mida edasi anda, ma ka ei tea.

Kas senisel tööandjal on keelatud minu kui FIE ettevõtlust takistada ilma selle eest hüvitist maksmata? Töötan taksojuhina, muud tööd mul ei ole, ega oska-saa teha. Kas siis need kuus kuud pean ma olema töötu, ilma mingi sissetulekuta?

Tööseadus ei kehti töövõtulepingu puhul. Lähtuda tuleb sellest, mis on kirjas võlaõigusseaduses ja töövõtulepingus. Küsija on kahjuks ise juba sellise lepingu sõlmimisega oma edaspidisele tööle piirangu seadnud ja soostunud selle rikkumise korral leppetrahvi maksma.

Kõige mõistlikum oleks endise töövõtu tellijaga kirjalikult kokku leppida, et lepingus ette-nähtud töötamise piirangut ei rakendata ja leppetrahvi ei nõu-ta. Kui sellist lepingut ei sõlmita ja küsija asub siiski taksojuhina tööle ning tellija nõuab talt kohtu kaudu suurt leppetrahvi, võib taotleda leppetrahvi vähendamist mõistliku suuruseni.

Ammendava lahendus-variandi saamiseks soovitan nõu pidada võlaõigusseadust tundva juristi või advokaadiga. 1