Keeruline olukord tööturul ja inimeste lootus leida välismaal teenistust loob soodsa pinnase petturite tegevusele. Puutume sageli kokku tööotsijatega, kes on potentsiaalsetelt tööandjatelt või vahendusfirmadelt petta saanud, kirjutab töötukassa Tartumaa osakonna EURESe nõustaja Jane Männiste.

Viimasel ajal on hakanud laekuma mitmeid kaebusi ka eestlaste hulgas populaarse töökohariigi Suurbritannia kohta. Pettuste ohvriks võib langeda nii lihttööline kui tippjuht.

Kuna tüssatud tööotsijate arvust sõltub petturite sissetulek, on petuskeemid tihti täiuslikkuseni lihvitud ning ametlikku tööpakkumist on mitteametlikust väga raske eristada.

Siinkohal mängib olulist rolli tööotsija keeleoskus ja pealehakkamine - vähese keeleoskusega tööotsijad on petturitele suurepäraseks saagiks, kuna nad jäävad ise info otsimisega tihti hätta. Samas petetakse ka väga hea keeleoskusega kandidaate, lootes nende teadmatusele.

Üheks tüüpiliseks petuskeemiks on see, et petturid võtavad tööotsinguportaalist leitud tööotsijaga ise ühendust ning pakuvad talle töökohta. Tööpakkumine tehakse tööotsija jaoks võimalikult atraktiivseks. Tihti pakutakse boonustena majutust, toitlustust, lennupileteid, küsides samas raha vajalike dokumentide vormistamise eest.

Seetõttu tasub enne lepingu allkirjastamist ning raha ülekandmist kindlasti konsulteerida töötukassa EURESe nõustajatega, kes on eksperdid tööjõu mobiilsuse küsimustes.

Tihti on tööpakkumise usutavamaks muutmise eesmärgil loodud spetsiaalne ettevõtte kodulehekülg internetis või varastatakse mõne juba olemasoleva tööandja identiteet ja andmed. Tuleb ette, et ametlik tööandja ei olegi teadlik, et tema ettevõtte andmeid kasutatakse sellistes petuskeemides.

Seega, olles tutvunud ettevõtte koduleheküljega ning suhelnud vaid isikutega, kellega olete kirjavahetuses olnud, võite leida end olukorrast, kus olete võõras riigis, seisate tööandja ukse taga, kuid tööle ei oota teid keegi või halvemal juhul pole tööandjat olemaski.

Petturi eesmärgiks on raha teenida, raha kätte saada ning seejärel ta reeglina kaob. Raha võidakse küsida kõikvõimaliku asjaajamise eest - selleks võivad olla dokumentide vormistamise tasud, juristi ning teiste õigusala spetsialistide teenustasud, ettevõtte andmebaasi kasutamise teenustasud, tööloa väljastamise tasu või näiteks viisatasud.

Võib esineda olukordi, kus ka teie dokumentide vormistamisega tegelevad ametiasutused on välja mõeldud. Meie poole pöördunud isikute andmetel kõiguvad dokumentide vormistamise tasud Suurbritannia puhul vahemikus 300-500 naela. Heausksed tööotsijad on kindlad, et tegemist on ametlikult tööle asumiseks vajalike dokumentidega ning teevad nõutud rahaülekande.

Tegelikult ei ole Eesti kodanikust tööotsija kohustatud maksma kroonigi ühelegi asutusele enne, kui ta on Suurbritannias kohal ning tööle asunud. Eesti kodanikud ei vaja töötamiseks viisat ega tööluba, tööle asumisel tuleb vaid kindlasti end 30 päeva jooksul registreerida Home Office`is ning tasuda ametlik registreerimise riigilõiv, mis on 90 naela.

Seega peaks raha küsimine enne tööle asumist muretsema panema iga enda tulevikust ja heast käekäigust hooliva tööotsija. Tasub teada, et töövahendusfirmade teenuseid kasutades tasub kulutused töövahendajale tulevane tööandja ja mitte tööotsija.

Vahendusfirmadega koostööd tehes on vajalik vahenduslepingu olemasolu. Alati, kui teete rahaülekande või tasute mõne teenuse eest, küsige endale maksmist tõendav kviitung või arve, millele on selgelt märgitud teenus, mille eest olete maksnud. Politseil on teid raske aidata, kui sellised tõendid puuduvad.

Töölepingu sõlmimisel on tööotsijal alati õigus saada endale üks lepingu eksemplar ning vajadusel lepingu tingimusi muuta. Muretsema peaks panema ka selline olukord, kui töövahendusportaal või -firma nõuavad teilt teenustasu andmebaasi kasutamise eest, näiteks teie CV andmebaasi lisamise eest.

Sellisel juhul tasuks põhjalikult välja selgitada, mis on see teenus ja teenuse lisaväärtus, mille eest te maksate, kuna tihti on võimalik samad tööpakkumised kätte saada ka tasuta portaalidest.

Petturid kasutavad tööotsijatelt raha väljapetmiseks sageli rahvusvahelise kiirrahakaardi Western Unioni teenuseid. Siin peaks tööotsijale olema hoiatuseks juba see, et raha saab saata ainult eraisikutele, mitte näiteks ettevõtte kontole.

Eesti Post hoiatab, et tegemist on teenusega, mis mõeldud raha edastamiseks sõpradele ja sugulastele, inimestele, keda tunnete ja usaldate. Teenus ei ole mõeldud tehinguteks, kus on oht, et ebaaus partner teid petta võib.

Lootus heauskselt makstud raha tagasi saada on väike, seega on mõistlik enne välisriiki tööle asumist endale riigis töötamise tingimused põhjalikult selgeks teha ja enne summade ülekandmist spetsialistidega konsulteerida.

Soovitame alles hoida kogu kirjavahetus tööandjaga ning pettuse selgumisel teavitada sellest ka politsei majanduskuritegude talitust, sest petturiteks võivad osutuda ka kaasmaalased.

Töövahendus- ning renditööjõufirmade litsentsi on võimalik kontrollida majandustegevuse registrist, sest teenuse osutamiseks on vajalik kehtiv registreering.
Abi saamiseks võite alati pöörduda EURESe nõustajate poole.

EURESe võrgustikul on partnerid kõikides Euroopa Majanduspiirkonna ja Šveitsi tööturuasutustes ning nemad aitavad teil kontrollida, kas tegemist on usaldusväärse tööandja ja -pakkumisega, samuti tutvustavad teile ametlikult riigis viibimise tingimusi ja nõudeid. Kõik EURESe võrgustiku teenused on tasuta.

www.tootukassa.ee
www.eures.ee
http://eures.europa.eu
Töötukassa infotelefon 15501 E-R

Toimetas: Marina Lohk