Agne Narusk

Personalitöötaja arusaam puhkuse andmise korrast võib vägagi erineda seadusest.

Aasta jagu kehtinud uus töölepinguseadus tõi muu hulgas kaasa muudatused puhkuste andmise korras. Lühidalt öeldes ei anta puhkust enam mitte tööaasta, vaid kalendriaasta eest. Üleminek tõi või toob osale töötajatele sel aastal kaasa pikema puhkuse kui tavaliselt, teised seevastu peavad tasaarvestuse huvides leppima lühema äraolekuga.

Kuid üleminek ja uus kord toovad kaasa ka ridamisi apse. Kurioosseimad näited on need, kus personaliga tegeleja ajab segamini avaliku teenistuse seaduse (ATS) ning töölepinguseaduse (TLS). Teema on vääratanu jaoks delikaatne, rääkijate palvel jäävad nimed siinkohal toomata.

Lugu hakkas hargnema hulgikaubandusega tegeleva firma töötajast, kes rõõmustas tänavuse ülipika puhkuse üle – tavapärase 28 kalendripäeva asemel 38. „Kaksteist aastat tööd andis mulle juurde kümme lisapuhkusepäeva,” rääkis staažikas töötaja. Et kuidas nii? „Alates kolmandast tööaastast saame iga aasta eest ühe puhkusepäeva juurde, ütles meie personalitöötaja.”

Pikem küll, kuid muul põhjusel

Tõepoolest, selline kord – puhkusepäev iga töötatud aasta eest alates kolmandast tööaastast – on täiesti olemas. Kuid mitte vanas ega praegu kehtivas töölepinguseaduses, vaid avaliku teenistuse seaduses.

„TLS seda ette ei näe,” kinnitas jurist Helve Toomla. „Küll aga on staažipuhkus ATS-is, st see on seadusega ette nähtud ametnikele. Samuti võivad kollektiivlepingus pikemas puhkuses kokku leppida ka töölepingu alusel töötavad inimesed.” Kahjuks on Eestis kollektiivlepinguid imevähe, lisas jurist. Milles iganes võib kokku leppida ka oma töölepingus. Selles juhtumis pikka puhkust lubavat punkti töölepingus polnud, kollektiivleping firmas puudus.

Vestlus personalitöötajaga päädis pika vaikusega. Seejärel otsis ta välja vajalikud seadused. Luges ja möönis, et tõepoolest, aps tuli sisse. Õnneks oli eelmise nädala seisuga ootamatult sülle kukkunud pikka puhkust kasutada jõudnud vaid kaks töötajat.

Mitte iga pikast puhkusest rääkija pole personalitöötaja apsaka ohver. Nimelt muudab 2010. aasta kohustuslik puhkuste tasaarvestus vähem või rohkem paljude töötajate puhkuse pikkust.

Põhjus peitub üleminekus tööaastalt kalendriaastale puhkuste arvestamisel. Kui tööandja otsustab tasaarvestuse teha n-ö formaalselt, raamatupidamises, ei pruugi 28-päevast iga-aastast puhkust pidavad töötajad enne firmaga lõpparve tegemist teadagi, et nad tänavu kas n-ö ette või siis vähem puhkasid, kui tegelikult olnuks võimalik.

Nii võivad tööaastate jooksul ripakile jäänud puhkusepäevad kaasa tuua kena boonuse.

Uue ATS-i eelnõus staažipuhkust enam pole

•• Kehtiva ATS-i (avaliku teenistuse seaduse) § 45 ütleb: „Vähemalt kolmeaastase teenistusstaaži korral antakse ametnikule kolmanda ja iga järgmise aasta eest üks päev lisapuhkust, kuid kokku mitte rohkem kui 10 kalendripäeva. Distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal võib lisapuhkust vähendada või jätta andmata.”

•• Uue ATS-i eelnõusse on sisse kirjutatud, et ametniku põhipuhkuse kestus ei muutu, kuid puhkuse arvestamine toimub edaspidi tööpäevades ja loobutakse avaliku teenistuse staažist tulenevatest lisapuhkusepäevadest.

•• Kehtiv TLS (töölepinguseadus) ütleb: „Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.”

•• Enne 1. juulit 2009 kasutamata või avansina ärakasutatud puhkus tuleb tasaarvestada 2010. aasta jooksul. Kui tööleping seadusest erineb, tuleb arvestada seda, mis on töötajale soodsam. Vaata käsiraamatut www.ti.ee

Loe ka:

„2010. aastal ähvardab töötajaid lühem puhkus”, EPL Töö, 19.05.09
„Kuidas aeguvad puhkusenõuded,” EPL Töö, 23.03.2010
„Uuest aastast muutub puhkuste andmise kord”, EPL Töö, 01.12.09