Agne Narusk
Tööandjate ja töötajate manifest erinevad nagu öö ja päev, raske on ühisosa leida.
30. augustil tõi tööandjate keskliit avalikkuse ette tööandjate manifesti aastateks 2011–2015. Kaks nädalat hiljem, 15. septembril allkirjastasid Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja ameti-ühingud teisegi manifesti, seekord töötajate oma. Seda, et kaks manifesti erinevad teineteisest tublisti, võis asjaosaliste kommentaaridest oletada juba enne lugemist.
Tööandjate manifest
Tööandjate programmiline dokument teeb ettepanekuid viies olulises valdkonnas: riigihalduses ja majanduspoliitikas, tööturul, maksunduses, hariduses, sotsiaalkaitses. Kohe algusest peale on enim tähelepanu pälvinud (ja enim tööandjate poolt esile toodud) pensioniea tõstmine, sotsiaalmaks töötaja palgast ning toetusstreikide kaotamine.
Manifest teeb ettepaneku:
•• seada töötasult makstavale sotsiaalmaksule ülempiir;
•• muuta sotsiaalmaks töötaja brutopalgalt arvestatavaks maksuks, nagu on seda tulumaks;
•• muuta kollektiivse töölepingu sõlmimist nii, et leping tagaks automaatselt töörahu kõigis kü-simustes (mitte üksnes nendes, milles on lepingus kokku lepitud). Kui kollektiivlepingu kehtivusaeg lõpeb, peaks tööandjal olema võimalus seal sätestatud tingimustest vabaneda.
•• kaotada toetusstreikide korraldamise võimalus, kuna need ei ole suunatud oma tööandja pädevuses olevate tööalaste otsuste mõjutamiseks;
•• tõsta riikliku vanaduspensioni iga vähemalt 67. eluaastani;
•• reformida töövaidluskomisjonide tööd.
Manifest peab silmas kogu Eesti tasakaalustatud arengut, mitte ei esinda pelgalt ettevõtjate huve, ütles tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis saateks dokumendile augusti lõpus.
Töötajate manifest
Töötajate manifest pakub välja omapoolse nägemuse prioriteetidest tööhõives, demokraatias, hariduses ja koolituses, tööelus ning sotsiaalses turvalisuses. Ootuspäraselt tõstetakse esile pensioniiga, töötuskindlustus-hüvitise tõstmine, töösuhted.
Manifestis seisab:
•• kohustuslik pensioniiga tuleb kaotada. Inimesed peavad saama ise valida, millal nad 60.–65. eluaasta vahel pensionile lähevad. Seda tingimusel, et mida hiljem, seda rohkem.
•• Töötuskindlustushüvitis tuleb tõsta 70 ja 50 protsendini palgast, pikendada hüvitise maksmist kõigile gruppidele kolme kuu võrra ja laiendada hüvitise saajate ringi.
•• Valitsuse eesmärgiks peab saama tööpuuduse vähendamine nelja aastaga nelja protsendini.
•• Erilise tähelepanu alla tuleb võtta noored, juba heitunud töötud jt riskigrupid.
•• Ettevõtlus- ja palgatoetuste ning töötute täiendus- ja ümberõppe rahastamine peab kasvama vähemalt kaks korda.
•• Kõigi töötajate täiendusõpe vähemalt kord nelja aasta jooksul peab olema tööandjatele kohustuslik.
••Tööandjate panus töötajate koolitusse tuleb vabastada erisoodustusmaksust.
•• Kõigis ettevõtetes ning riigi- ja omavalitsusasutustes tuleb sõlmida tööinimest kaitsvad kollektiivlepingud. Aktsiaseltside nõukogudesse peavad kuuluma töötajate vabalt valitud esindajad, töötajate kompetents tuleb kaasata otsustamisse.
••Toetusstreigid peavad jääma ning riigitöötajad vajavad teistega võrdset streigiõigust.
••Trahvid tööõiguse rikkumise eest peavad mitu korda suurenema, et tagada kõigi tööandjate õiguskuulekus. Tööinspektsiooni õigused töötingimuste tagamisel tuleb taastada.
•• Kõik tööandjad vajavad EAS-i toel regulaarset koolitust, et tulla toime uuenenud töösuhetega ja suurendada tootlikkust.
„Tahame teha tulemuslikku ja hästi tasustatud tööd Eestis, tahame areneda ja edasi õppida. Töötajates tuleb näha enne-kõike inimest, mitte tootmisvahendit,” sai manifest enne allkirjastamist kaasa põhimõttelised saatesõnad.
Ühisosa
umbes 97 protsendi ulatuses puudub. Mõlemad pooled on kindlalt seda meelt, et tööpuu-dus peab vähenema. Küsimuses, kuidas selleni jõuda, lähevad arusaamad taas kord lahku. Tööandjad vähendaks sotsiaalmaksu abil oma maksukoormust, et oleks rohkem ressurssi uute töökohtade loomiseks; töötajate manifest paneb ette eraldada rohkem raha ettevõtlustoetusteks, täiendus- ja ümberõppeks ning töö-andjate koolitamiseks.
