Agne Narusk

Poolte arusaam sellest, mis on „vaba aeg mõistlikus ulatuses” ja mis mitte, oli erinev.

„Minu tuttaval suri isa. Ülemus andis talle vabaks vaid matuse-päeva, põhjendades, et isa pole lähisugulane,” kirjutas Hille (rääkijate palvel jäävad nimed toomata) toimetusele. „Kartes töökohta kaotada, leppis ta olukorraga, kuigi tööajast oli väga raske matuseasju korraldada, sügavas leinas seda enam.”

Hille kirjeldas, kuidas ülemus jälgis leinaja töötulemusi tavatu rangusega ning tegi koosolekul etteheiteid tööajal peetud erakõnede pärast. Naine otsis sõbrale toetust tööinspektsioonist. Vastus ei rahuldanud kumbagi: vaba(de)s päeva(de)s lepivad töötaja ja tööandja ise omavahel kokku, reeglit siin ei ole. „Kas see on tõesti nii?” küsis Hille oma kirjas. „Ja kas ema või isa pole lähisugulased? Mis aga saab siis, kui sureb sinu hooldada olnud vanatädi, kellel rohkem lähedasi pole?”

Tööandja otsustab

Seadust, mis ütleks, kas ja mitu vaba päeva on lähedase surma korral õigus saada, ning mõtestaks lahti, kes on töötaja lähedane, Eestis pole. Ülaltoodud loos tööandja jänni ei jäänud ning põhjendas isa lähisugulaste ringist väljajätmist pärimisseadusest leitud määratlusega. Selle järgi on esimese ringi pärijad lapsed ja abikaasa. Alles siis tulevad mängu vanemad ning õed-vennad.

Paraku pole tõepoolest töö-andja pädevuses otsustada, kes töötajat vabal ajal ümbritsevatest inimestest on talle lähedased, kes mitte. Küll on tööandjal kohustus anda töötajale tööajast vaba aega erakorraliste isiklike asjade ajamiseks, seda mõistlikkuse piires. Ja siit kõik algabki: mis on mõistlik ühe poole jaoks, ei pruugi seda olla teise jaoks.

Tööandja võttis appi sotsiaalministeeriumi koostatud töölepinguseaduse selgitused. „/…/ tööandjal on kohustus töötajast tuleneva töötamise takistuse korral töötasu maksta näiteks juhul, kui töötaja likvideerib kodus veeavariid, käib tööajast notariaalset tehingut sõlmimas, ise või lapsega arsti vastuvõtul, lähedase matusel, kaitseressursside ameti arstlikus komisjonis vms juhul,” seisab seal. Matuse ettevalmistusi pole ju ära toodud, osutas tööandja. Pealegi peab tema mõistlikuks ühepäevast äraolekut, mitte rohkem, kommenteeris ta.

Palgata puhkust või korralist puhkust soovitud ajal saab töölepinguseaduse järgi samuti vaid poolte kokkuleppel.

Mõistlikkus

Uus TLS põhineb võlaõigusseadusel (VÕS)

•• VÕS-i üks printsiipidest on mõistlikkus.

•• „Mõistlikkuse hindamisel võetakse aluseks VÕS-i § 7 lõige 1, mille kohaselt määrab mõistlikkuse sarnases olukorras heas usus tegutseva isiku tavapärane hinnang, arvestades suhte olemust, eesmärki, tavasid ja praktikat ning muid asja-olusid.”

•• „Tegemist peab olema ajaliselt lühikese takistusega, mis võimaldab töötajal peagi töö tegemist jätkata.”

Allikas: „Selgitused töölepingu seaduse juurde”, sotsiaalministeerium, märts 2010.

Vaata: www.sm.ee