Kui töötaja saadetakse pikemaks ajaks välislähetusse isikliku sõiduautoga siis kuidas toimub sõidukulude hüvitamine?

Näide: töötaja saadeti kaheks nädalaks Helsingisse välislähetusse ja sõidukulu hüvitati 200 km mineku ja tuleku eest. Koha peal kulus aga iga päev tööl käimiseks 40 km. Kas ka see tuleks hüvitada ja kas on ka mingid kindlad tariifid hüvitamise kohta või on see kokkuleppeline?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:

Töötajale töölähetusega tekkinud kulude hüvitamise sätestab töölepingu seaduse (TLS) § 40. Nimetatud paragrahvi lõike 2 kohaselt on töötajal õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist.

TLS § 40 lõige 3 viitab lähetuskulude hüvitamisel Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määrusele nr 110 (RT I 2009, 36, 245), millisega on sätestatud "Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord". Töölähetuse kulude hüvitamiseks ja päevaraha maksmiseks peaks tööandja tegema eelpoolnimetatud määruse § 2 lõike 3 alusel kirjalikult väljendatud otsustuse (lähetuskorraldus, käskkiri), milles näitab ära töölähetuse sihtkoha, kestuse ja ülesande ning hüvitatavate lähetuskulude ja välislähetuse päevaraha määrad. Seega, juba enne tööandjalt nimetatud dokumendi saamist, peaksid töölepingu pooled kokku leppima võimalikes töölähetusega seotud kulutuste hüvitamises ja nende hüvitiste ulatuses.

Kui töötaja läheb välislähetusse oma sõiduautoga (küsimuses toodud näide), tuleks töötajal eelnevalt tööandjaga kokku leppida töölähetusega kaasnevate muude mõistlike kulude hüvitamise selliselt, et kokkulepitu kajastuks lähetusele eelnevas kirjalikus lähetuskorralduses (käskkirjas).

Töölähetuse määruse § 2 lõige 1 kohaselt loetakse töölähetusega kaasnevaks muuks mõistlikuks kuluks kõiki lähetuse toimimiseks vajalikke kulutusi (näiteks: reisikindlustus, viisa vormistamine, pagasivedu). Kulud kuuluvad kompenseerimisele kuludokumendi alusel kogu ulatuses. Hüvitatakse ainult kuludokumendi (originaaldokument) alusel lähetusega otseselt seotud, täiendavalt tekkinud kulud, nagu kütus, parkimiskulud, teedemaksud, laevapiletid, täiendav kindlustus jms, välja arvatud remondi- ja hoolduskulud.

Määrus kuludokumentide alusel makstavale lähetuskulude hüvitisele piirmäära ei sätesta. Seega tulnuks küsimuse toodud näites eelnevalt kokku leppida tööandjaga ka lähetuskohas sõiduauto kasutamisega (ilmselt sõidud elu- ja töökoha vahel) kaasnevate kulude (kütusekulu) hüvitamise.

Alternatiivne võimalus lähetuses isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamiseks on Vabariigi Valitsuse 14.07.2006.a. määruse nr 164 (RT I 2006, 34, 265) "Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord" alusel makstav hüvitis. Nimetatud määrus võimaldab maksta hüvitist 1000 krooni ulatuses kalendrikuu kohta (arvestuse puudumisel) või arvestuse olemasolu korral kuni 4 kr/km (kuid mitte üle 4000 krooni kalendrikuu kohta). Nimetatud määruse alusel makstavad maksuvabad summad ei tohi ületada vastavalt 1000 krooni ja 4000 krooni piiri, sõltumata sellest, kas tehakse igapäevaseid töösõite või hüvitatakse lähetusega seotud sõidukulusid. Lähetuskorralduses tuleks aga märkida kumba varianti tööandja lähetuskulude hüvitamisel kasutab.