Agne Narusk

Paar pakasenädalat tõid tööinspektsiooni hulga anonüümseid telefonikõnesid.

Tallinna kesklinna lastepolikliiniku registratuuri töötajad vastasid läinud kesknädalal telefonidele mähituna soojadesse riietesse. Miks, sai selgeks pärast 20-minutilist samas ruumis istumist – külm! Kui palju täpselt on esimese korruse kiviseinte ja -põrandatega suures eesruumis sooja, ei osanud polikliiniku pediaater Esti Põldmaa reedel öelda. Ta juhtis tähelepanu sellele, et registratuuri töötajatele on antud külma ajaks soojad fliisid.

Ükski riiklik seadus, määrus, akt ei ütle, kui palju peab töötajal olema ruumis soojakraade või alla mitme miinuskraadi ei tohi enam õues töötada. Kontoritöötajad on siiski veidi paremas seisus: Euroopa Liidu standardi järgi peab valgekraedel olema ruumis 20–26 soojakraadi. Tootmistsehhide kohta see ei käi, kuid mitmes allikas on mainitud 15–19 soovituslikku plusskraadi. Kas riidehoidja, polikliiniku registraator, poemüüja ja käsitööringi juhendaja on kontori- või tootmisruumi töötajad, on tööandjate tõlgendada.

Tehnika ütleb üles

Tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialisti Silja Soone sõnul on paari nädalaga tulnud neile 10–12 telefonikõnet töötajatelt, kes uurivad, kas nad peavad tööd jätkama, kui on talumatult külm. Enim on helistatud kauplustest. Viimati tuli nii palju talumatut temperatuuri kurtvaid anonüümseid kõnesid läinudsuvise kuumalaine aegu.

„Laias laastus on siin kolm võimalust. Esiteks on õigus tööst keelduda, kui see seab ohtu töötaja tervise ja elu – see käib ka külma kohta,” ütles Soon. „Teiseks, tööandjale tuleb rahumeelselt teada anda, et on külm. Seadus lausa kohustab viivitamatult tööandjat teavitama teguritest, mis takistavad töötegemist. Kui see ei aita – andke meile teada.”

On helistajaid, kes ei taha kuidagi öelda, kus nad töötavad. Samal ajal on külmaprobleem kasvanud nii suureks, et sundinud tööinspektsioonist tuge otsima, märkis Soone.

Ettevõtetel, kes väljas töid teevad, on enamasti endal kas töösisekorraeeskirjas või nn kirjutamata kokkuleppena paika pandud, millal veel minnakse välja ja millal enam mitte, näitavad Soone kogemused. Tõsi, enamasti lähtuvad piirkraadid materjalide vastupidavusest (ehk kas segu külmub ja tellis mureneb). „Teabepäevadel oleme kogenud, et näiteks paljud ehitusfirmad peavad piirtemperatuuriks miinus 15 kraadi, sealt edasi enam väljas tööd ei tehta,” sõnas Soone. Tallinnas oli eelmisel nädalal näha küll sootuks midagi muud – 18 ja enama külmakraadi kiuste käis töö tellingutel mitmel pool suure hooga. Töömeeste peade ümber hõljus hingeaur nagu korstnasuits.

Järvamaa ettevõtte OÜ Arne Metsagrupp juht Arne Algpeus rääkis, et nende tehnika ning paarkümmend meest peavad Aravete kandis külmapüha juba paar nädalat. „Ühelt poolt on asi inimestes, teisalt aga tehnikas, mis nii kõva külmaga hapraks läheb,” nentis ta. Paarikümne töötajaga ettevõte on välja arvutanud, et väike tööpaus tuleb kokkuvõttes odavam, kui et keerata tööhallis elektrikütet nii palju juurde, et seal midagi teha saaks. Rääkimata padukülmaga metsa minekust. „Eks ta paras ekstreemsus on,” iseloomustas Algpeus.

Töötervishoiu ja -ohutuse seadus astub külma ilma häguse mõiste vastu sellega, et kohustab tööandjaid võimaldama väljas töötajatele puhkepause soojas ruumis, neil peab olema riiete kuivatamise ning väljavahetamise võimalus, soe jook.

Töötervis ja -ohutus

Seadus ütleb töökeskkonna kohta:

•• Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi.

Vaata: töötervise ja -ohutuse seaduse § 6 ja § 14.