Tööinspektsiooni peajuristi Meeli Miidla-Vanatalu hinnangul saab töötaja lukustatud ruumis mitme inimese poolt survestamist vaadelda töövägivalla ilminguna.
«Töövägivallana mõistetakse füüsilist või vaimset vägivalda töökohal. Seejuures eristatakse organisatsioonisisest ja -välist vägivalda. Organisatsioonisisese töövägivalla all mõistetakse kiusamist töökohal ehk korduvat sellist käitumist töötaja või töötajate rühma suhtes, mis põhjustab riske tervisele ja ohutusele,» selgitas jurist.
Tööandjast lähtuva töövägivalla tulemusel saadud tervisekahjustuse hüvitamise nõudes võib töötaja pöörduda võlaõigusseaduse alusel tööandja ja kohtu poole. Töötaja peab seejuures suutma tõendada kahju tekkimise seose tööandja esindajate käitumisega.
Mis puutub koondamisse, siis peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, võimaldama vajadusel täiendusõpet või muutma töötingimusi. Alles siis, kui töötaja ei ole pakutuga nõus, võib tööandja ta koondada, järgides seejuures seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu.
Kui töötaja koondamisel ei järgita etteteatamistähtaega, on tal õigus saada iga vähem ette teatatud tööpäeva eest hüvitisena keskmist töötasu.
Kui töötaja leiab, et tema koondamine ei ole põhjendatud, võib ta tööandjalt saadud töölepingu ülesütlemise avalduse vaidlustada töövaidluskomisjonis või kohtus 30 kalendripäeva jooksul.
Tööinspektsioon lubab, et täpsustab Postimehe artiklis ametiühingu esindaja poolt viidatud võimalikke seaduserikkumisi Instrumentariumis ja alustab vajadusel tööandja suhtes järelevalvemenetlust.
Sirje Niitra
