Kaire Talviste
Töötu pelgab konsultandi küsimusi ja ootab rohkem teavet oma võimaluste kohta.
Töötuks olemise aega võib oma elus tagantjärele hinnata kui uue ja ehk isegi võimalusterohkema lehekülje pööramist. Ometi pole see staatus, mida keegi endale sooviks: ühtäkki on inimene ummikus enesehinnanguga, teisalt uue olukorraga, mille käitumisreegleid ta ei tea.
Suheldes väitsid paljud pikaajalised töötud, et nad ei teadnud oma õigusi, võimalusi ja variante edasiseks tegutsemiseks. Kõlama jäi etteheide, et kui ise töötukassast koolitust, nõustamist, karjääriplaani tegemist jms küsida ei oska, siis ei paku ka konsultant omal algatusel midagi. Kurdeti, et mõne ametniku juures satub töötu justkui ülekuulamisele: esitage loetelu kohtadest, kuhu olete kandideerinud, ja põhjustest, miks need kohad pole sobinud.
Töötukassa teenuste osakonna juhataja Kadri Lühiste selgitab, kuidas asi käib.
•• Milleks peaks töötu valmis olema, kui ta teie poole pöördub?
Töötuna arvelevõtmine annab õiguse näiteks töötuskindlustushüvitisele ja ravikindlustusele. Vajaduse korral avab see võimalusi karjäärinõustamiseks, tööklubis või koolitusel osalemiseks. Samal ajal kohustab see töötut ka ise aktiivselt tööd otsima. Levinud on arvamus, et töötukassas peab toetuste ja ravikindlustuse saamiseks käima vaid nägu näitamas, seepärast võib tulla ootamatu üllatusena, kui konsultant varasema tööelu vastu huvi tunneb või töö otsimise kohta sisulisi küsimusi esitab. Praegu tuleb siiski arvestada sellega, et teid töötuna arvele võttev konsultant küsib varasema tööalase tausta ja oskuste kohta. Eelnevat teadmata on peaaegu võimatu tööpakkumisi vahendada ja vajaduse korral kandideerimist toetavat abi pakkuda.
Töö leidmist toetavat abi, nt koolitust, praktikat, psühholoogilist nõustamist, tugiisikuga töötamist või muud ei paku konsultant tõesti kõigile. Tema ülesanne on aru saada, kas tööotsija suudab iseseisvalt töö leida või vajab selleks mõnda toetavat teenust. Tasub läbi mõelda, millist tööd soovite leida ja mis on selle leidmise eeldused. Selge ettekujutuse puudumist ei peaks varjama, sest vaid siis saavad nii konsultant kui ka karjäärinõustaja teid aidata.
Et töö leidmise üks olulisemaid eeldusi on selle aktiivne otsimine, ootab konsultant töötult jõukohaseid pingutusi. Näiteks võib konsultant teiega kokku leppida, et osalete tööotsingu töötoas, karjäärinõustamisel või kandideerite konkreetsele töökohale. Selleks et aru saada, mis takistab töö leidmist, kas ja mis abi on vaja pakkuda, võib konsultant tõesti küsida senise kandideerimise kohta. Seda ei maksa karta ega rünnakuna võtta.
•• Mitu töötut ütlesid, et töötukassa on koht, kus peab käima oma nägu näitamas nagu kriminaal. Kulutad oma niigi nappi sissetulekut sõidu peale, mis mõnel puhul päädib vaid uue kokkusaamisaja kirjapanekuga. On see nii?
Kohustus töötukassas isiklikult kohal käia tuleneb tööturuteenuste ja -toetuste seadusest ning sel on selge eesmärk ja sisu. Töötukassas pole võimalik ega vajalik lihtsalt nägu näitamas käia. Töötukassasse pöördumise eesmärk on konsultandiga arutada, kuidas otsingud on läinud, ning vajaduse korral leppida kokku edasine tegevus. Isiklikku pöördumist on vaja, et vältida ka selliseid kahetsusväärseid juhtumeid, kus inimene pole mõistnud töötuna arvel oleku tingimusi ja töötab mitteametlikult mõnes naaberriigis või ka Eestis. Selliseid eksimusi pole massiliselt, aga kui need ilmnevad, võivad need kliendile kaasa tuua rahalisi nõudeid. On oluline, et töötukassa konsultandid avastaksid sellised eksimused võimalikult ruttu.
•• Milline on töötukassa konsultandi roll töötute nõustamisel? Millised ootused on liiast?
Töötukassa konsultant annab teavet vabadest töökohtadest, motiveerib klienti neile kandideerima, nõustab tööotsingutel ja korraldab vajaduse korral täiendavat abi (praktikat, vabatahtlikuna töötamist, koolitust, võla- või psühholoogilist nõustamist jne). Seejuures lähtub ta põhimõttest, et takistused ja abivajadus selguvad ainult töö otsimise käigus, ning hoolitseb selle eest, et nõustamine toetaks maksimaalselt kliendi aktiivsust ja iseseisvust.
Kui tööotsingud pole hoolimata pingutustest edukad, on konsultandi ülesanne saada aru, mis takistab töö leidmist, ja otsida koos kliendiga lahendusi. Inimeste ootused ja vajadused on erinevad. Enamiku puhul pole põhjendatud see, et konsultant teeks nende eest CV ja motivatsioonikirja ning saadaks selle tööandjale. See oleks tarbetu ettehooldus. Samal ajal on olukordi, kus tööle saamine nõuab ulatuslikumat konsultandi toetust ja juhtumikorraldust, sh seda, et konsultant võtab kliendi eest tööandjaga ühendust ja aitab kliendil tööandjaga suhelda.
•• Kas vastab tõele, et osaleda saab vaid eelneva tööga seotud koolitustel taseme tõstmiseks, mitte enda täiendamiseks muus huvipakkuvas valdkonnas?
Töötukassa lähtub koolituste pakkumisel eesmärgist aidata inimene kiiresti tööle. Pakume koolitust juhul, kui see on seotud töö otsimise ja tööle saamise võimalustega. Kui koolitus pole töösooviga seotud ja on pigem huvikoolitus, ei saa sellel töötukassa rahastusel osaleda. Sellisel koolitusel osalemiseks tasub vaadata haridus- ja teadusministeeriumi pakutavaid tasuta võimalusi, mille leiab veebiaadressilt www.rajaleidja.ee
