Helve Toomla, jurist
•• Iga õppeaasta algul muutub koolis õpetajate töökoormus, mille kohta märgitakse töölepingu lisasse ainetundide arv, klassijuhataja tasu jms. Kas töölepingu lisas võib olla kokkulepe ka ületundide kohta või peab selleks olema eraldi lepe? Palun ka põhjendust.
Ületunnitöö eeldab üldjuhul eraldi kokkulepet, töölepingus seda teha ei ole õige. Tööleping sõlmitakse pikemaks ajaks (seaduse terminoloogia järgi on see kestvusleping) ja seal lepitakse kokku püsivates tingimustes. Näiteks täistööajaga õpetaja üldtööaeg on seitse tundi päevas ehk 35 tundi nädalas ja sellisena võib see kesta ühe ja sama lepingu alusel aastakümneid. Muuta saab lepingutingimusi ainult poolte kokkuleppel ja need vormistatakse lepingu lisas.
Ületunnitöö on ajas pidevalt muutuv, selle vajadust ja mahtu ei saa tööandja ega töötaja tavaliselt ette näha. Sellepärast peab igaks konkreetseks juhuks olema kokku lepitud, millal ja kui palju ületunde tehakse ning kuidas ja millal need hüvitatakse. Töötajal on võimalik ületundide tegemisest keelduda, v.a juhul, kui selle vajadus tuleneb ettenägematutest asjaoludest, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Ületunde ei saa töötaja ka omatahtsi teha.
•• Meil on töölepingus kirjas kindel tunnitasu, mis eelmisel aastal alandati kuueks kuuks miinimumini ja hiljem pikendati seda veel poole aasta võrra. Veebruaris anti taas ette paber, kus palk on alandatud miinimumini 1. jaanuarist kuni 31. maini. Kas võib sellisel moel ja nii pikaks ajaks palka vähendada?
Tõenäoliselt on see paber töölepingu lisa ja arvatavasti kirjutasid töötajad alla uue ajutise töötasu tingimusele, olles seega töötasu vähendamisega nõus. Poolte kokkuleppel on alati võimalik töölepingu tingimusi, sh töötasu muuta, ka vähendada.
Küsija ja teisedki, kes sellises olukorras on, võiksid ühiselt tegutseda, valida oma esindajad, luua ametiühingu, sõlmida kollektiivlepingud, nõuda tööandjalt ülevaadet tegeliku majandusliku olukorra kohta ja töötasu vähendamise põhjendamist. Kõik need ja muudki töötajate õigused ja tööandja kohustused on seadustes (töötajate usaldusisiku seadus, ametiühingute seadus, kollektiivlepingu seadus) olemas, kuid kahjuks on vähe neid, kes ühiselt oma huvide ja õiguste eest suudaksid või tahaksid seista.
•• Minu töölepingus on ette nähtud 28 kalendripäeva puhkust. Tööandja ei luba kunagi kogu puhkust korraga välja võtta, vaid annab seda nädala või kahe kaupa aasta jooksul. Kas tal on selleks õigus? Tahaksin puhkust juunis, kuid tööandja ei ole nõus.
Tööandjal ei ole õigust ilma töötaja nõusolekuta puhkust osakaupa anda ja ühe katkematu puhkuseosa kestus peab kokkuleppe korralgi olema vähemalt 14 kalendripäeva. Töötajal on õigus nõuda korraga kogu puhkust, kuid puhkuse aja määrab siiski tööandja, arvestades võimaluse korral töötaja soove. Ainult töölepinguseaduses (§ 69 lg 7) toodud juhtudel on töötajal õigus puhkuseaega valida ja tööandjal kohustus just siis ka puhkust anda.
Hiljemalt 31. märtsiks peab tööandjal olema koostatud ja töötajatele teatavaks tehtud selle aasta puhkuste ajakava. Kui seal on ilma töötajaga kokku leppimata näidatud puhkus osakaupa, tuleks kohe nõuda ajakava muutmist seadusele vastavaks. Ajakava puudumise korral võib küsija võtta puhkust nii, nagu soovib, st juunis, teatades sellest tööandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (kirjalikult või meili teel) 14 kalendripäeva ette.
Saada oma tööalane küsimus:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
