Agne Narusk

Töötaja nõudis töö­vaidluskomisjoni jaoks palgatud esindaja kulude hüvitamist. Ja sai.

Seda, kas hooldustehnik X tõepoolest ühel tavalisel tööpäeval taskud vargsi hinnaliste varuosadega täitis, me ilmselt kunagi teada ei saagi – mehe sõna teise mehe sõna vastu. Tööandja süüdistab töömeest varuosade varguse katses. Leiab ja lisab karmile süüdistusele varasemad tööalased rikkumised ning jutt on lühike – mees lastakse lahti. Paragrahv on töömaailmas karm: TLS § 88 lg 1 punkt 5 ehk vallandamine usalduse kaotuse tõttu.

Staažikat töötajat solvab ränk süüdistus niivõrd, et ta ei piirdu üksnes töölepingu ülesütlemise vaidlustamisega tööinspektsioonis. Ta otsustab oma hea nime eest seista kõigega, mis tal on, ja palkab endale töövaidluskomisjoniks esindaja.

Oma avalduses ei nõustu ta töölepingu lõpetamisega varguse süüdistuse tõttu – selleks pole mingisuguseid tõendeid, ning taotleb omapoolselt töölepingu lõpetamist koos kolme kuupalga suuruse hüvitisega. Selleks annab töölepinguseadus võimaluse: paragrahvi 109 järgi loeb kohus või töövaidluskomisjon töölepingu mittelõpetatuks juhul, kui selleks puudub seaduslik alus (siinsel juhul tõendid varguse kohta) ning annab omakorda võimaluse teisele poolele lepingu lõpetamist taotleda.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.