Tuuli Jõesaar
Mittetegutsemise põhjus on puuduvas statistikas: kuna probleemi ulatust ei teata, siis riik ei reageeri.
Eilne Eesti Päevaleht kirjutas, et aastas kaotab mitusada noort ema töö seetõttu, et on emapuhkuse ajal tööandjale üleliigseks muutunud või ei taha tööandja teda uuesti tööle rakendada lapse pärast võetavate haiguslehtede tõttu. Sageli on naisest vabanemise instrumendiks seadusepügal „lahkumine poolte kokkuleppel”, kuna koondamiseks õigust pole.
Kuigi töötukassa spetsialistide tähelepanekute põhjal saab öelda, et eeltoodud põhjustel koondatakse või sunnitakse töölt lahkuma igal aastal 400 naist, pole tööinspektsioonil, töötukassal ega ka sotsiaalministeeriumil kindlat arvulist ülevaadet, kui palju selliseid naisi on.
„Tööinspektsiooni juristi infotelefonilt küsitakse palju, nii töötaja kui ka tööandja poolt, mis õigused emapuhkuselt naasjal on,” ütles tööinspektsiooni Põhja osakonna tööinspektor-jurist Kaia Taal ja lisas, et väikelaste emade töölt lahtilaskmise probleem pole uue töölepingu seaduse kehtima hakkamisega muutunud, vaid olnud samal tasemel juba aastaid. Täpset statistikat tööinspektsioon ei kogu, sest nõuandetelefonile pöördujad võivad jääda ka anonüümseks. „Oma kogemuse põhjal saan öelda, et probleem on peamiselt teenindavas sektoris, aga ette tuleb seda ka muudes valdkondades,” lisas Taal.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
