Eelmisel nädalal kogunesid esmakordselt ühise ümarlaua taha sotsiaalministeeriumi, tööandjate, kutsenõustajate ja haridusasutuste esindajad, kes töötasid välja terve rea ettepanekuid noorte tööpuuduse vähendamiseks.
Keskustelus jõuti ühtlasi ka tõdemuseni, et suurimaks noorte töötuse probleemiks on kodu ja kooli võimetus noori adekvaatselt suhtlema õpetada ja neis senisest varasemas eas vastutustunnet kasvatada, teatasid ümarlaua kokku kutsunud noorte tööhõive projekti "Nupp Tööle" esindajad.
„Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel on Eestis ligi 17 000 noort töötud, neist registreeritud töötuid oli teise kvartali seisuga üle viie tuhande. Arusaadavalt on töötute seas rohkem põhiharidusega, üldkeskharidusega või kutseharidusega noori, kelle seas on tegelikult väga palju andekaid ja tublisid inimesi, kes aga pole oma kodust ega koolist saanud kaasa piisavalt eneseusku ega kogemust suhelda täiskasvanutega võrdväärse partnerina,“ ütles projekti „Nupp Tööle“ juht Kadri Seeder.
„Esmakordselt toimunud ümarlaud osutus ideede osas äärmiselt loominguliseks ja ka konstruktiivseks, kus siiski peamised rõhuandjad olid ettevõtjad, kes hea meelega noori rohkem tööle kaasaks, kui nad ei peaks ühtlasi võtma enda kanda täies mahus lapsehoidja, kasvataja, sotsiaalpedagoogi, erialase mentori ja transpordikorraldaja rolli,“ tõdes Seeder.
Millistest probleemidest siis ümarlaual kõneldi ja milliseid lahendusi pakuti?
1. Üldkeskharidusega noorte töö leidmise võimalused oleksid suuremad, kui nad valdaks suuliselt vähemalt ühte võõrkeelt, soovitavalt kahte. Kahjuks on keeleoskus töötute seas suureks probleemiks. Seepärast peaks koolis pöörama keelte õppimisele ja praktiseerimise võimalustele rohkem tähelepanu.
2. Noored, nn vaikiv põlvkond kannatab tõsiste suhtlusprobleemide käes, kus sageli suudetakse end väljendada vaid arvuti kaudu. Olulised oskused nagu eneseväljendus- ja suhtlemisoskus emakeeles, samuti õigekirja valdamine, on töötute üks sagedasemaid muresid. Endast hea mulje jätmiseks ei osata pingutada, seetõttu saadetakse CVsid muuhulgas ka sellistelt emailidelt nagu „peerukas@“ ja „puuksukas“ ja fakkmind“ jt. Koolis ja kodus tuleks pöörata rohkem tähelepanu tööturul vajalikele väljendusvormidele ja selgitada vastutustundetu käitumise tagajärgi.
3. Kuigi noored kasutavad palju internetti ja arvutit, siis on nende tegelikud arvutikasutuse oskused suhteliselt ühekülgsed ja kontoritööks vajalikke baasoskusi ei ole. Paremad ja mitmekesisemad arvutikasutamise oskused aitaks leida noortel lihtsamat kontoritööd, kust juba edasi minna.
4. Puuduliku ja liiga hilja algava kutsenõustamise tõttu ei tea enamus noori ka veel 18 aastaselt, kelleks nad tahavad saada, mistõttu enese läbivedamine gümnaasiumist ja ka ülikoolist on sageli vaid teatud „ajapikendus täiskasvanuks saamise ja oma elu eest vastutuse võtmise ees“. Soovitame põhihariduse ja gümnaasiumi hariduse omandamisel jätta rohkem ruumi eneseotsinguteks, sotsiaalsete oskuste arendamiseks ja enesekindluse kasvatamiseks läbi mitteformaalsete koolituste ja tegevuste, mis aitaksid noortel juba varakult mõelda eriala valiku peale ning keskenduda rohkem vajalikele õppeainetele. Enne erialastele õpingutele minekut peaks noortel olema võimalus või ka kohustus käia töövarjuks mõnel õpitavat eriala rakendava ametikoha juures.
5. Kuigi viimasel ajal on mitmete kutsekoolides õpetatavatele erialadele tekkinud korralik konkurents, tekitab jätkuvalt muret kutseõppe tase pärast põhikooli, kuhu praagitakse välja vähem võimekad noored, kel sageli puudub võimalus jätkata õpinguid pärast kutsekooli lõpetamist. Soovitame mõelda, kuidas tagada põhikoolist kutsekooli suundujatele soovi korral haridustee jätkamine.
6. Noored ei tea mitte vaid seda, kelleks tahavad saada, vaid neil pole ka ettekujutust, mida erinevad tööd tegelikkuses tähendavad. Karjäärinõustamine peaks olema kättesaadav kõigile noortele ja kokkupuude töömaailma erinevate erialadega võimalikult varajane, sisaldades muuhugas ettevõtete külastusi, töövarjuks olemise võimalusi, tööandjate poolseid koolide külastusi ja valdkondade tutvustusi, lapsevanemate ametite lahti rääkimist, jms.
7. Noored vajavad varajasemaid tööharjumusi ja iseseisva raha teenimise maitset, kahjuks aga keelavad seadused all 13 aastasel igasuguse töö, kuni 15 aastasi saab rakendada vaid tööinspektsiooni loal. Lastekaitse kõrval peaks mõtlema siiski ka tööharjumuse ja kohusetunde kasvatamisele. Arvestades rahvastikutrende ja seda, et ka majanduslikult kindlustamata kaugemate piirkondade noortel oleks juurdepääs haridusele, tuleks rohkem mõelda õppimise ja töö ühitamise võimalustele, seda nii tööandjate kui haridusasutuste poolt.
8. Kuigi paljud noored tahaks töötada ja teha seda osalise tööajaga, ei toeta seda kehtivad seadused. Nimelt on kehtiva seaduse kohaselt tööandjal kohustus tasuda sotsiaalmaksu alampalga pealt, kui ta arvestab tulumaksu kinnipidamisel maksuvabamiinimumi, olenemata sellest, kui töötaja töötasu jääb alla alampalga. Selline kohustus pärsib osalise ajaga töötamist väikesel koormusel ja paneb tööandjat eelistama täisajaga töötajat. Seega peaks osalise tööaja suuremaks levikuks ja riskirühmade kaasamiseks pigem vaatama üle tegurid, mis võiks seda soodustada, mitte takistada.
9. Mitmed laiema põhjaga erialad kõrghariduse või rakendusliku kõrghariduse tasemel (nt turundus, suhtekorraldus vms) näevad õpingute ühe osana ette ka praktika. Praktikajuhendid kipuvad aga olema väga vaatluse ja tutvumise kesksed, selle asemel, et konkreetseid tööülesandeid sisaldada. Selliselt ei saa praktikast suurt kasu ei praktikant ega tööandja. Soovitame praktikajuhendite koostamisse kaasata ka tööandjaid.
10. Maal ja väiksemates alevites ei ole sageli kohapeal sobiva eriala õppimise võimalusi ega ka potentsiaalseid tööandjaid. Majanduslikult vähekindlustatud peredest pärit noorte jaoks mujale õppima või tööle minemine seotud jõukohase elamise leidmise või transpordikulude katmisega ajal, mil endal sissetulek puudub. Jäädes erialase hariduse ja tööta, õpitakse sotsiaaltoetuste najal kuidagi toime tulema ja see muster kipub korduma põlvkondade kaupa. Keegi peaks siin riigis leidma viisi, kuidas toetada neid noori, kes soovivad liikuda oma kutsumuse järele.
11. Mitmed noored naisterahvad on varakult lapse saanud, elukaaslasest lahku läinud ja kasvatavad last üksi, sageli ei ole ka vanavanemate tuge. Kuna tavaliselt on neil põhiharidus, keskharidus või kutseharidus põhihariduse baasilt, siis üks võimalus tööd leida oleks kaubanduses või teeninduses, kus on vahetustega töö. Tööandjad ja riik võiks koostöös leida võimalused paindliku 24h lastehoiuteenuse pakkumiseks, et sellistel noortel oleks lihtsam tööd leida ja ka tööl püsida.
12. Välismaalt naasnud noored on hakanud moodustama uut sihtrühma. Nad on laia silmaringiga, ettevõtlikud ja energilised, mitmete oskustega noored inimesed, kes on valmis pühenduma, aga kel on teinekord raske kohaneda Eesti ettevõtete vanamoeliste tingimuste ja töörutiiniga. Pakume ühe võimalusena noortele töögarantii süsteemi loomist, mis leiab 3-4 kuud mitte-töötanud ja mitte-õppinud noorele igal juhul mingi rakenduse. Kas siis õppimise, töötamise, sotsiaalse abitöö vm näol.
