Piia Puuraid
Sõidumeerikute võltsimine ja ületundide tegemine on probleem ning vajab karmimat järelevalvet.
Eesti bussijuhtide ühingu esimees Evald Lass on bussiroolis istunud juba 1975. aastast ja staaži on tal kogunenud üle 38 aasta. „On olnud ka selline sõit, et Tallinnas kino Kosmose eest oli start ja kahekesti sõites lõpetasime Amsterdamis. Olime järjest teel 46 tundi. Sa oled ikkagi kustunud kuju sellise reisi lõpuks,” rääkis ta.
Enam Lass sellist olukorda ette ei kujutaks, sest riigikord on muutunud ning õnneks on karmimaks muutunud ka seadused. „Siis ei olnudki muud kui see, et pikkadel liinidel peab olema kaks juhti. Seda ikka miilits vahepeal kontrollis. Sõidumeerikuid küll ei tuntud,” meenutas ta.
Eilne Eesti Päevaleht kirjutas, kuidas 33-tunnisel bussireisil oli bussijuht roolis pea kaks korda kauem, kui üleeuroopaline seadus lubab. Lass kinnitab, et väsimus ja tüdimus on aga pikkade liinide juhtide igapäevased kaaslased. „Sa reageerid ja näed, aga reageering on hulga aeglasem. Näed, mis toimub, aga midagi enam teha ei pruugi jõuda,” seletas Lass, miks väsimus juhi teistele ohtlikuks muudab. Võõrad pole tema teada olnud ka juhtumid, kus sõiduaega ületanud juhil silm kinni vajub. „Seda siiski ei ole kuulnud, et keegi roolis magama oleks jäänud. Juht ju ise ka tunneb seda vastutust, mis tal on. Vedada on ju inimesed. Kõige hinnalisem koorem, kui nii võtta.”
Robotiks muutumine
Paarkümmend aastat tagasi ei aidanud sellises olukorras Lassi sõnul muu, kui tuli minna välja bussi taha ja salaja mõni suits teha. „Väsimusest ja tülpimusest hakkad mõtlema, et sa sõidad ja oled üleval, aga kas see asula juba oli või tuleb alles. Sa teed küll kõik ära, aga muutud robotiks,” seletas ta. Lass räägib ka olukorrast, mida bussijuhid on talle kirjeldanud kui viimast piiri: „Mehed ütlevad, et sõit tuleb siis küll täielikult lõpetada, kui elektriliinide postid hakkavad üle tee minema. Ehk kui hallutsinatsioone hakkad nägema, tuleb kohe peatuda.” Õnneks ei ole tema rooli taga veedetud aastate jooksul kunagi nii ületöötanud olnud, et oleks silmade ees rohelisi mehikesi nägema hakanud.
Tema hinnangul on praegu bussijuhtidele kehtiv töö- ja puhkeaja seadus mõistlik ning aitab möödunu kuvandi unustada. „Neli ja pool tundi sõita on täiesti normaalne, siis teed enda pausi ja saad samal ajal tukkuda, kui teine mees sõidab. Kokku see üheksa tundi sõita ei ole koorem,”
ütles ta.
Lassi hinnangul ei peaks Eestis küll nii pikka liini olema, mis nelja ja poole tunnise sõiduaja lõhki ajaks. „See, et töö- ja puhkeaja seadust ei järgita, on sellele vaatamata probleem ka Eesti bussijuhtide seas.”
Juhtide põud
Kui Eesti bussifirmades juhte ei jätku, siis juht lihtsalt sõidabki väsinuna ringi. Rikutakse ja sõidetakse, sest siis saab rohkem sõita ja palk on suurem, kui on palju ületunde. Firmale on ka muidugi kasulikum, kui saab vähem juhte tööl hoida.
„Digimeerikud päästaksid olukorra, sest digimeerikut ei peta. Ketast veel. Olen täna tööl, aga teen endale puhkepäeva ketta,” rääkis ta ja lisas, et paberketta pettust saab kindlaks teha päeva lõikes. „Kui juht on Tallinnast välja läinud, sõidab Narva ja tagasi, aga teist juhti tegelikult kaasas ei ole, siis seda saab samal ajal kindlaks teha.”
Järgmisel päeval on pettuse selgeks tegemine aga juba palju raskem. Lassi hinnangul digimeerikut niimoodi ei peta. „See on nagu pangakaart, ega sealt rohkem võtta ei saa, kui midagi võtta ei ole.” Siiski ei ole ka digitaalsed meerikud niivõrd usaldusväärsed ega saa olla ainukeseks kontrolliks.
Kõige tõhusam oleks kindlasti kontrolli tugevdamine. Lass rääkis, et praegu puutub Eesti teedel kontrolliga pigem harva kokku. Kontrollimise muudab raskemaks ka see, et liinil olevat bussi ei saa lõpmatuseni kinni hoida, sest see põhjustab bussi hilinemise. „Tavaliselt peetakse kinni, lased kahe päeva digilindi välja ja lähed edasi, aga tugevdama peab. Võib öelda, et kontroll on nõrk,” lisas ta.
Sihvkad ei lase uinuda
Eevald Lass meenutab, kuidas kunagised karmid olud nõudsid ärkvel püsimiseks nutikaid nippe. Nii sai ta ühel Moskva reisil venelastest kolleegidelt hea soovituse une vältimiseks – tuleb süüa sihvkasid. „Moskvast tagasi tulles ostsin siis endale suure hunniku ja muudkui närisin neid,” meenutas ta.
Ärksuse säilitamiseks saab tema sõnul muidugi ka nätsu närida. „Söömine ja joomine üldiselt mõjuvad hästi ja hoiavad pilgu selgemana,” ütles Lass.
