Riina Kallas
Kuigi tööandjad loodavad või isegi eeldavad, et töötud on nõus kas või miinimumpalgaga tööle asuma, siis töötute ootused on tunduvalt suuremad.
Läänemaa osakonna juhataja Evelin Kullison ütles Ärilehele, et ühest küljest tingivad palgasoovi elulised vajadused.
"Kui Lihula inimene Haapsalusse tööle tuleb ning tal palk transpordi peale ära kulub, siis tal puudub huvi antud töö vastu," rääkis Kullison. "Miinimumpalgast ta kindlasti huvitatud ei ole ning ta pigem loobub sellest tööst."
Noorematel on palgasooviks tuhat eurot, alla mille nad ei hakka tööandjaga rääkimagi. Üle keskea jõudnud inimesed on vähenõudlikumad. Tihti jälgivad nad Eesti keskmist palka ning mõtlevad, et kui Eesti keskmine palk on nii ja nii suur, siis sama suur palk peaks olema tagatud ka neile.
Enamik töötuid otsib Kullisoni sõnul tööd eelkõige kodukohas. Läänemaal aga palju selliseid võimalusi ei ole. Töötukassagi poolt vahendatavaid tööpakkumisi võib enamasti üles lugeda kahe, aga vahel ka ühe käe sõrmedel.
"Need ettevõtted, kes masu ajal vähendasid oma koosseisu, on täna oma olukorra taastanud ja rohkem töötajaid juurde ei võta. Samas ei ole ka uusi ettevõtteid juurde tulemas. Pigem on tegemist üksiküritajatega, kes koostavad oma äriplaani, teevad nii öelda ühe mehe firma ja suureks tööandjaks ei hakka," kaardistas töötukassa piirkonnajuht olukorda.
Kui paljud Läänemaa töötud on tööd saanud Soomes või mõnes teises maakonnas, on Kullisoni hinnangul keeruline öelda, kuna selle kohta puudub täpne info.
"Inimestel on arvamus, et kui mul on põhiharidus ning oskusi ei ole, siis millegi pärast arvatakse, et sealsamas Soomes keegi ootab mind sellesama taustaga ning hakkab mulle väga kõrget palka maksma," rääkis ta.
"Seal vaadatakse su oskustele näkku, kas sa tegelikult oskad midagi või mitte ja vastavalt sellele saad palga. Täna tundub siin, et seal on pudrumäed."
Hiljuti kirjutas Lääne Eu, et juhtmeköidiste valmistaja PKC Haapsalu tehas ei leia kohapealt tööjõudu ning värbab töötajaid Lätist ja Leedust.
Kullison olukorda nii drastiliseks ei hinnanud, vaid tõi välja, et töötud on küll proovinud ettevõttesse tööle saada, kuid on saanud eitava vastuse.
"Meie saame inimestelt tagasisidet, et neid lihtsalt ei võeta sinna tööle. Ei oska meie seda põhjust öelda ning ei oska ka inimene selgitada," sõnas Kullison.
"Me võime oletada, et inimene on võibolla varem PKC-s töötanud ning neil on ettevõttega omavahelised lahendamata küsimused. Seega tausta me täpselt ei tea."
Teine põhjus on vahetustega töötamine, mis ei sobi paljudele inimestele. Näiteks võib tuua kas või väikeste lastega emad.
Töötukassa statistika andmetel on Läänemaal oktoobri lõpu seisuga üle 600 töötu, neist ligi 250 elab Haapsalus.
