Merit Karise

Erialase hariduseta on Eestis 32% 25–34-aastaseid, Soomes 17%

Mulle on meelde jäänud ühe „Aktuaalse kaamera” lõpp, kus teismeeas poiss ütleb umbes nii: „Kui lähed mingisse kutsekasse, saad köögiabiliseks ja seal oled terve oma elu. Aga kui lähed gümnaasiumi ja ülikooli, siis on suurem võimalus advokaadiks saada.”

Selles lauses peitub üks Eesti ühiskonna tugevaid vaikimisi hoiakuid: kutseharidus on neile, kellest ei saa n-ö tegijaid. Kui hästi õppiv laps ütleb kodus, et tahaks gümnaasiumi või ülikooli asemel kutsekooli minna, on lapsevanema vähim reaktsioon kulmukergitus, enamasti järgneb idee mahalaitmine. Gümnaasiumi ja ülikooli õppima minek on per se õige ja hea, Eesti ühiskonnas loetakse seda märgiks, et tegu on tarku valikuid tegeva noorega.

Sirge seljaga kutsekooli

Jäägu siinkohal kõrvale pearaha aspekt, mis kehvas demograafilises olukorras paneb gümnaasiume ja ülikoole vastu võtma pea kõiki soovijaid. Väga hea, et eestlased on haridust alati kõrgelt hinnanud. Aga miks peame lugu ainult kõrgharidusest? Miks me ei väärtusta haridusena kutseharidust? Et Prantsusmaal käib võtmevalmistaja ja Saksamaal trükkal sirge seljaga, ei ole ainult kõrgema palga küsimus. Amet ja ametiõpe on neis ühiskondades hinnatud.

Probleeme on Eesti hariduses ja tööturul muidugi terve hulk, alates sellest, miks on põhikooli lõpuks palju noori kaotanud õpihuvi ja -oskuse, kuni oskustööliste madalate palkadeni. Ma tahan rääkida suhtumisest kutseharidusse, selle madalast mainest eelkõige noorte ja nende vanemate silmis.

Toon konkreetse näite meie kooli kevadisest vastuvõtust. Kuressaare ametikooli disainisuuna multimeedia ja teabegraafika õpperuumid asuvad 2012. aastal valminud hoones, mis on seinast seina moodsaimat tehnikat täis. Õpperühmad on väikesed ja pakume sisuliselt individuaalõpet. Meil on võistluste esikohti kodu- ja välismaalt. Oma ala eksperdid soovitavad meile õppima tulla. Aga keda tuleb tikutulega kooli otsida, on õpilased. Kui valida on kutsekooli ja ülikooli vahel, tehakse valik viimati nimetatu kasuks, sest kõrgkooli paber on kõvem – selline on avalik arvamus. Samal ajal tuleb meie ametikooli üha rohkem õppima neid noori ja täiskasvanuid, kel ülikool lõpetatud.

Mida ma kutsekoolis õpilaste vähesusena kogen, seda analüüsib Andres Pung statistiliselt 17. mai Õpetajate Lehes. Ta juhib tähelepanu sellele, et erialase hariduseta on Eestis 25–34-aastastest 32,4%, Soomes kõigest 17% ja sedagi peetakse seal liiga paljuks. Pung nendib, et tööd leiavad ka kutse- ja erialase hariduseta inimesed, kuid nende võime liikuda ühelt ametikohalt teisele ja tõsta kvalifikatsiooni on nõrk. See on omakorda üks põhjustest, kirjutab Pung, miks Eestis on tootlikkuse tase niivõrd madal (ainult 70% EL-i keskmisest). Pung soovitab, et enamik sellest rühmast võiks põhikooli või gümnaasiumi järel siseneda tööjõuturule hoopis kutsehariduse kaudu. Olen lugenud haridusjuhtide hinnanguid, et Eestis võiks 40% noortest omandada kõrghariduse ja 60% kutsehariduse.

Aga kas keegi näiteks Tallinna ja Tartu kohalike valimiste kirglikes valimisdebattides kuulis mainitavat kutsekoole? Tartu linnapeakandidaadid rääkisid ülikoolist ja gümnaasiumidest, kuid mitte keegi ei rääkinud sellest, et Tartus asub väga hea ja Eesti suurim kutseõppekeskus. Sama kehtib lapsevanemate kohta: kõik teavad peast Tallinna eliitkoole, kuid kas keegi teab, mitu kutsekooli on Tallinnas? Ja mida seal õpetatakse? Rääkimata sellest, milliseid võimalusi pakuvad väljaspool Tallinna ja Tartut asuvad kutsekoolid.

Rohkem erinevaid oskusi

Ei tasu kutsekoole peljata. Elukestva õppe kontseptsioon viitab maailma ja tööturu kiiretele muutustele: elu jooksul tulebki mitu korda ümber õppida, täiendada oma teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi eri vanuses, eri koolides, eri riikides. Tuleb ainult kasuks, kui inimesel on erinevaid oskusi: näiteks on ta kõigepealt õppinud kokaks ja seejärel keraamikat, et oma restoranile ise ainulaadsed nõud kujundada ja valmistada. Algklasside õpetaja on õppinud ülikoolis pedagoogikat ja kutsekoolis multimeedia kujundamist, et ise luua õppevahendeiks animatsioone ja filme. Tundub mõistlikum alustada erialase tööoskuse omandamist kutsekoolist, sest kui pärast ülikoolis edasi õppida, saab õppimise kõrvalt või suviti oma varem omandatud praktilise oskusega leiba teenida.

Saagem lahti müüdist, et tingimata tuleb läbida gümnaasium ja eriti hea, kui seejärel kohe ülikool, et tulevikus tegija olla. Ka pärast põhikooli või gümnaasiumi kutsehariduse omandanud noortest võivad tulevikus saada tegijad. Lapsevanem, vaata oma lapsega koos pärast põhikooli ja gümnaasiumi, mida pakuvad Eesti kutsekoolid. Amet on aus ja ametiharidus on väärt haridus.

Vaata graafikut digilehest