Sisuliselt saab iga töötaja vallandada, küsimus on vaid selle eest makstavas rahas. Seadus seobki hüvituse üldjuhul kolme kuu keskmise töötasuga. Riigikohtu värske otsus toob kaasa aga selliste hüvituste suurenemise, kirjtuab advokaadibüroo Eversheds Ots & Co advokaat Rando Maisvee.

Alates 2009. aastast kehtiv töölepingu seadus võimaldab töövaidlusorganil töölepingu lõpetada. Seda tingimustel, et tööandja ütles töölepingu üles mõjuva põhjuseta, kuid vaidlev pool taotleb lepingu lõpetamist töövaidluskomisjonilt või kohtult. Selline võimalus riivab Põhiseadusega tagatud õigust valida tegevusala, elukutset ja töökohta, mistõttu vaidlus pälvis Riigikohtu üldkogu 15 kohtuniku tähelepanu.

Eesti suhtes siduv Euroopa sotsiaalharta kohustab riiki tunnustama õigust saada seadusliku aluseta töösuhte lõpetamise eest piisavat hüvitust või muud toetust.

Eelmisel nädalal leidis Riigikohus, et töövaidlusorgani lepingu lõpetamise õigus on põhiseadusega kooskõlas, sest seadus tagab lepingu lõpetamise eest piisava hüvituse õiguse.

Nii leidis üldkogu, et hüvitise koosseisus on töötajal võimalik nõuda ja töövaidlusorganil tööandjalt töötaja kasuks välja mõista hüvitis pärast töölepingu lõppemist saamata jääva töötasu ja töölepingu ebaseadusliku ülesütlemisega tekitatud mittevaralise ehk moraalse kahju eest. Samuti võib hüvitise koosseisus tööandjalt töötaja kasuks välja mõista hüvitise tulu eest, mis töötajal jäi saamata ajavahemikul alates töölepingu ebaseaduslikust ülesütlemisest kuni töölepingu lõpetamise otsuse jõustumiseni.

Seega mõjutab vaidluse menetlusaeg töölepingu ebaseaduslikul üleütlemisel tasutava hüvituse suurust.

Justiitsministeeriumi andmeil oli 2013 arvestuslik keskmine tsiviilasjade menetlusaeg maakohtutes 168 päeva, ringkonnakohtutes 166 päeva. Töövaidluskomisjonide keskmine menetlusaeg samal perioodil oli 33 päeva. Parafraseerides Stalini tuntud lauset statistika ja tragöödia tähendustest, erineb tavapärane põhimõttelise vaidluse menetlusaeg ministeeriumi ja tööinspektsiooni arvutatust oluliselt. Kohtutega kokku puutunud teavad, et tavapäraselt kulub vaidluse lahendamisele aastaid.

Kuivõrd Riigikohtu juhistel tuleb kohtul vaidlejatele eraldi selgitada, mida hüvituse koosseisus välja mõista soovitakse, ja hüvituse ulatus võib sõltuda menetlusajast, suurenevad ilmselt ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest tasutavad hüvitused. See peaks aga kaasa aitama kergekäeliste lepingute lõpetamise vähenemisele.