Helve Toomla, jurist
Lugeja küsib: kas tööandjal on õigus trahvida töölt puudunud töötajat tekitatud kahju eest? Kuna töötaja ei tootnud puudutud päeval ettevõttele tulu, võiks seda ju nimetada ka saamata jäänud tuluks ehk ettevõttele tahtlikult tekitatud kahjumiks.
Rahatrahve ei ole tööandjal õigust töötajale määrata. Töötajate distsiplinaarvastutuse seadust, mis kunagi võimaldas muude karistuste hulgas määrata rahatrahvi mitte üle töötaja kümnekordse keskmise päevapalga, ei kohaldata töölepingulistele suhetele (vt sama seaduse § 1).
Teine asi on töölepingus kokkulepitav leppetrahv –töötaja enda võetud kohustus maksta teatud rikkumise korral tööandjale lepingus määratud rahasumma. Töölepinguseaduse paragrahvides 22, 26, 74 ja 77 on täpselt näidatud, mis puhul võib sellist lepet sõlmida: tootmis- või ärisaladuse ja konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise ning tööle asumisest keeldumise või omavolilise töölt lahkumise (töölepingu lõpetamise) korral. Muude rikkumiste eest ei ole mõtet leppetrahvi kokkulepet sõlmida, sest need oleksid tühised.
Töötajal võib tekkida kahju hüvitamise kohustus töölepinguseaduse § 74 ettenähtud korras. Selleks peab olema töötaja töölepingust tuleneva kohustuse süüline rikkumine, kahju ja selle suuruse tõendatud summa ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju tekkimise vahel. Hüvitamise nõude võib esitada nii otsese kahju kui ka saamata jäänud tulu korral.
Tööandjal ei ole õigust ilma töötaja kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta või jõustunud töövaidlusorgani otsuseta hüvitussummat töötasust kinni pidada ehk tasaarvestada. 1
Saada oma tööalane küsimus:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
