Tööandja peab teatud juhul lubama töötajal teha isiklikke toiminguid tööajast, säilitades seejuures tema töötasu, kirjutab advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat Pirkko-Liis Harkmaa.
Kui töötaja ei saa mingil mõjuval põhjusel tööd teha, peab töölepingu seaduse järgi maksma tööandja talle keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja on töö juurest eemal. Töötajal on õigus saada tasustatavat vaba aega mõistlikus ulatuses näiteks arsti juures käimiseks või asjaajamiseks ametiasutustes, kui neid toimetusi ei saa teha väljaspool tööaega. Samuti peab tööandja lubama tööst eemalolekut näiteks kodus toimunud avarii korral või lähedase isiku matuseks. Tööandja võib vaba aja saamise korda reguleerida töökorralduse reeglites.
Allpool on toodud ajutise töövõimetuse, töötamise takistuse tõttu puudumise ning tööintervjuudel ja sünnituseelsel läbivaatusel käimise alused, kestus ja tasu.
TÖÖLT PUUDUMISE MEELESPEA
Ajutine töövõimetus
ALUS
Elektrooniline töövõimetusleht.
KESTUS
Oleneb töövõimetuse kestusest. Haigushüvitisele on õigus maksimaalselt 182 päeva, aga töövõimetuslehe võib väljastada ka pikemaks ajaks.
Töövõimetuse algusest ja lõpust teavitamise kord on soovitatav kindlaks määrata sisekorras või kokku leppida töölepingus.
TASU
Esimesed kolm päeva – tasustamata.
4.–8. kalendripäev – tööandja maksab haigushüvitist 70% ulatuses keskmisest töötasust.
Alates 9. kalendripäevast – haigushüvitist maksab haigekassa.
Tööandja peab maksma haigushüvitise välja palgapäeval, aga mitte hiljem kui 30. kalendripäeval alates nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe esitamisest tööandjale.
Haigekassa ei maksa kindlustatule töövõimetushüvitist nende lehtede eest, mis on esitatud haigekassale hiljem kui 90 kalendripäeva pärast lehele märgitud tööleasumise päeva. See tähendab, et töötaja peab õigel ajal teavitama tööandjat töövõimetuse lõppemisest ja tööandja peab õigel ajal saatma andmed haigekassale.
Puudumine töötamise takistuse tõttu
ALUS
Töötaja isikust tulenevad, aga mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjused, mis ei võimalda töötajal tööd teha.
Juhtumid, kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul põhjusel, mis ei tulene tema isikust.
Näiteks:
•töötaja hammas valutab ja ta läheb hambaarsti vastuvõtule;
•töötajal on vaja minna notariaaltehingut sõlmima, aga ta ei saa seda tööaja korralduse tõttu muul ajal teha;
•töötaja perekonnas on ootamatu hädaolukord ja töötaja kohalolek on vajalik;
•töötaja korteris on toimunud vargus ja ta peab andma politseile sündmuskohal ütlusi;
•töötaja kodus on veeavarii;
•ilmastikuolude või ühistransporditöötajate streigi tõttu ei õnnestu töötajal tööle tulla;
•töötaja perekonnas on juhtunud õnnetus;
•töötaja laps on ootamatult haigestunud;
•töötaja peab minema lähedase matusele;
•töötaja peab osalema kaitseressursside ameti arstlikus komisjonis, aga ta ei saa seda tööaja korralduse tõttu muul ajal teha.
Soovitatav on sisereegliga kokku leppida, kuidas töötaja vaba aja võtmise vajadusest teavitab.
Asjaolusid arvestades ei pruugi alati olla võimalik töötajalt nõuda tööandjalt nõusoleku taotlemist või pikka etteteatamise aega.
KESTUS
Mõistlik aeg, mida on vaja takistuse kõrvaldamiseks. Mõistlikkust tuleb hinnata igal üksikjuhtumil. See ei saa olla pikaajaline või püsiv takistus, vaid peab olema piiratud ajavahemikuga.
TASU
Peab säilitama keskmise töötasu.
Vaba aeg tööintervjuudel käimiseks etteteatamistähtajal
ALUS
Kui tööandja ütleb töölepingu erakorraliselt üles, annab ta töötajale ülesütlemise etteteatamise tähtaja jooksul mõistlikus ulatuses vaba aega uue töö otsimiseks.
KESTUS
Mõistlik aeg. Mõistlikkust tuleb hinnata igal üksikjuhtumil.
TASU
Peab säilitama keskmise töötasu.
Vaba aeg sünnituseelseks läbivaatuseks
ALUS
Tööandja on kohustatud andma rasedale arsti või ämmaemanda otsuses näidatud ajal vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, mis arvatakse tööaja hulka.
KESTUS
Mõistlik aeg. Mõistlikkust tuleb hinnata igal üksikjuhtumil.
TASU
Peab säilitama keskmise töötasu.
Vaba aeg töökeskkonnavolinikule, töökeskkonnanõukogu liikmele ja töötajate usaldusisikule
ALUS
Tööandja peab võimaldama töökeskkonnavolinikul oma kohustusi täita põhitöö ajal.
Tööandja vabastab töökeskkonnanõukogu liikme põhitööst ajaks, kui ta täidab töökeskkonnanõukogu liikme kohustusi.
Usaldusisiku ülesandeid täidab töötaja kokkuleppel tööandjaga tööajal või väljaspool tööaega.
KESTUS
Ülesannete täitmise aeg määratakse kindlaks kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate kirjalikus lepingus.
Töökeskkonnavolinik – ülesannete täitmise aeg oleneb ettevõtte suurusest ja töötingimustest ning muudest asjaoludest, aga see ei tohi olla lühem kui kaks tundi nädalas.
Töökeskkonnanõukogu liige – põhitööst vabastamise aeg ei tohi olla lühem kui üks tund nädalas. Kui töökeskkonnanõukogu liige on ka töökeskkonnavolinik, siis liidetakse mõlemaks tööks ettenähtud aeg.
Usaldusisik – tööandja tagab usaldusisikule tema ülesannete täitmiseks tööajal:
•5–100 töötaja esindamise korral vähemalt 4 tundi töönädalas;
•101–300 töötaja esindamise korral vähemalt 8 tundi töönädalas;
•301–500 töötaja esindamise korral vähemalt 16 tundi töönädalas;
•üle 500 töötaja esindamise korral vähemalt 40 tundi töönädalas.
TASU
Peab säilitama keskmise töötasu.
Autor: Pirkko-Liis Harkmaa, advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat
Artikkel ilmus Äripäeva töösuhete käsiraamatus.
