Articles
Helve Toomla
ametiühingute jurist
Kuidas peaksid käituma töötaja ja tööandja, kui aktsiaselts antakse osaühingule rendile? Mis saab aktsiaseltsis töötanud töötajate töölepingutest? Kas töötaja kaotab oma pikaajalise tööstaai?
Kui osaühing jätkab sama või sarnast tegevust, mis oli aktsiaseltsis, lähevad rendile andmisel aktsiaseltsi töötajate töölepingud töölepingu seaduse alusel osa-ühingule üle. See tähendab, et aktsiaseltsis sõlmitud töölepingud jäävad kõigi tingimustega kehtima. Töölepingus tuleb muuta ainult tööandja nimi, seda tehakse ilma töötaja nõusolekuta. Muid tingimusi võib töölepingus üldjuhul muuta ainult poolte kokkuleppel.
Seaduse kohaselt on senisel või uuel tööandjal keelatud tööandja vahetumise tõttu töölepingut lõpetada. Muul alusel, näiteks töömahu vähenemise korral võib töötajaid koondada.
Üsna sageli avaldatakse ettevõtte üleminekul töötajale survet, saamaks temalt omal soovil lahkumise avaldust või nõusolekut lõpetada leping poolte kokkuleppel. Inimene, kes survele alistub, riskib sellega, et tema pidev tööstaa katkeb, uues töölepingus määratakse katseaeg, palk võib jääda endisest väiksemaks jne. Meeles tuleb pidada sedagi, et töötuks jäämise korral ei maksta talle siis töötuskindlustushüvitist.
Ettevõtte ülemineku puhul lasub nii senisel kui ka uuel töö-andjal hulk kohustusi nad peavad töötajatele või nende esindajatele üks kuu enne töölepingute üleminekut andma kirjaliku teate, milles näidatakse vähemalt järgmised andmed: kavandatav töölepingute ülemineku kuupäev, tööandja vahetumise põhjused, selle tagajärjed töötajatele ning nende suhtes kavandatavad meetmed. 15 päeva jooksul arvates kirjaliku teate saamisest on töötajate esindajatel õigus kohtuda tööandja esindajatega ning teha oma kirjalikke ettepanekuid.
Kui töötingimused tööandja vahetumise tõttu oluliselt halvenevad, on töötajal õigus nõuda töölepingu lõpetamist TLS-i § 82 alusel tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise või tootmis- või töökorralduses tehtud muudatuste tõttu. Lepingu lõpetamise avaldus tuleb esitada viis kalendripäeva ette ja tööandja peab sel alusel lepingu lõpetamisel maksma hüvitiseks töötaja kahe kuu keskmise palga.
Valitsus on sel sügisel heaks kiitnud töötutoetuse tõstmise 1000 kroonile ning ravikindlustusega kaetud töötute ringi laiendamise, mõlemad ettepanekud ootavad veel riigikogu heakskiitu.
Praegune töötutoetuse määr 400 krooni kuus on muutumatuna püsinud 1999. aastast. 2007. aasta 1. jaanuarist peaks töötutoetus tõusma 1000 kroonini kuus ehk päevamäärani 32,90 krooni.
Ka vang saab toetust
Toetust hakkab saama alates kaheksandast päevast pärast tööturuametisse pöördumist ning seda saab maksimaalselt 270 päeva.
Töötutoetuse saamiseks peab inimene olema eelneval aastal vähemalt 180 päeva töötanud või olnud hõivatud töötamisega võrdväärse tegevusega (nt tegutsemine FIEna, õppimine, ajateenistuse läbimine).
Toetust saavad ka need, kes ei saanud töötada takistavate asjaolude tõttu, milleks loetakse nt lapse või abivajaja hooldamist ning vanglas karistuse kandmist.
Ravikindlustus
Ravikindlustus oli siiani vaid töötutoetust saavatel töötutel, 2007. aastal peaks ravikindlustus laienema kõigile neile, kes on tööturuametis arvel ja osalevad tööturuameti korraldatud koolitustel, tööpraktikatel ja tööharjutustel.
Ka töötutoetust mittesaavatel töötutel on nüüd ravikindlustus üheksaks kuuks ehk 270 päevaks. Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe sõnul kehtib neile ravikindlustuse saamisel ühe kuu pikkune ooteaeg, mil inimene peab tõepoolest aktiivselt tööd otsima.
Praegu on Eestis ravikindlustuseta inimesi 5,4 protsenti rahvastiku üldarvust, kaks kolmandikku neist on töötud. Ravikindlustuse ringi laiendamisega peaks kindlustuseta inimeste arv järgmisel aastal vähenema 10 900 inimese võrra. (Tegija)
Töötutoetus
Töötutoetus peaks uuel aastal tõusma 1000 kroonile.
Töötutoetuse maksmiseks kulub järgmisel aastal 80,2 miljonit krooni.
Mullu sai toetust 31 300 inimest.
Tänavu on toetust saanud või saavad umbes 20 000 töötut.
Allikas: sotsiaalministeerium
Vabariigi Valitsuse 24.11.2006 määruse nr 241 Töötuskindlustusmakse määrad 2007. aastal (RTI 2006, 52, 393) kohaselt on 2007. aastal kindlustatu töötuskindlustusmakse määr 0,6% ja tööandja töötuskindlustusmakse määr 0,3% töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt.
Seega - võrreldes 2006. aastaga jäävad töötuskindlustusmakse määrad 2007. a. samale tasemele.
Samas juhime tähelepanu, et 1. jaanuaril 2007 jõustuvad muudatused töötuskindlustuse seaduses (TKS):
* Muutub Töötukassa poolt töötuskindlustushüvitise määramise kord.
Kindlustatu töötuskindlustusstaai ja hüvitise suurust hakatakse arvestama seniste tööandja tekkepõhiste andmete asemel kassapõhiste Maksu- ja Tolliametilt saadud andmete alusel. Lisaks Maksu- ja Tolliameti andmetele on vaja viimase kolme töökuu andmeid, kuna reeglina ei ole need andmed töötuskindlustushüvitise taotlemise ajaks veel Töötukassa andmekogusse jõudnud. Seoses sellega tööandja ikkagi peab (TKS § 40 lg 1 p 5) alates 2007. aastast töösuhte lõpetamisel andma töötajale tema nõudmisel tõendi sotsiaalministri määrusega Kindlustatule makstud tasude ja tasudelt kinnipeetud töötuskindlustusmakse tõendi vorm kinnitatud vormil, kuid sellel tõendil on vaja senise viimase 12 töötatud kalendrikuu töötasude ja töötuskindlustusmaksete andmete asemel ära näidata ainult viimasel kolmel töötatud kalendrikuul väljamakstud tasud ja kinnipeetud töötuskindlustusmaksed. Seejuures kajastatakse andmed tõendil kassapõhiselt, nii nagu need deklareeritakse vormil TSD. Tõendi vorm avaldatakse Töötukassa veebilehel pärast sotsiaalministri määrusega kinnitamist.
NB! Palume sotsiaalministri määrusega kinnitatud Töötukassale esitamiseks mõeldud tõendi vormi mitte ajada segamini rahandusministri määrusega nr 107 kehtestatud tõendiga TSM, millel jätkuvalt kajastatakse andmed kalendriaasta kohta.
* Täpsustatud on "kindlustatu" mõistet.
Töötuskindlustuse seaduse mõttes on kindlustatu töötaja, avalik teenistuja, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik (kes ei ole FIE) või Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid seaduses sätestatud alustel ja korras.
Samuti on täiendatud kindlustamata isikute nimekirja (töötuskindlustuse seadus §3 lg 2), st kellele tehtud väljamakseid ei maksustata töötuskindlustusmaksega (ei 0,6% ega 0,3%). Lisaks kehtivas seaduses toodud füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE-le) hõlmab kindlustamata isikute ring ka notareid, kohtutäitureid, vandetõlke või muid avalik-õiguslikku ametit pidavaid sõltumatuid isikuid ja samuti vabakutselisi loovisikuid loovisikute ja loomeliitude seaduse § 3 tähenduses, st neid keda käsitatakse maksustamisel füüsilisest isikust ettevõtjana.
Kehtivas seaduses on kindlustamata isikute loetelus juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani (tulumaksuseadus § 9) liikmed. Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 7 p 10 kohaselt ei laiene seaduse sätted juriidilise isiku organi liikme suhetele juriidilise isikuga. Seega võib näiteks äriühingu juhatuse või nõukogu liige töötada samas äriühingus ka töölepingu alusel, kui töölepingu alusel tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist, viimasel juhul kuulub rakendamisele töölepingu seadus. Äriühing ja selle juhatuse või nõukogu liige võivad küll sõlmida juriidilise isiku organi liikme kohustuste täitmiseks lepingut, kuid see ei ole mitte tööleping vaid võlaõiguslik leping, millele töölepingu seadus ei laiene. Samas hõlmab tulumaksuseaduse §-s 9 sätestatud juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme mõiste isikuid, kellel on küll õigus osaleda juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel, kuid kellele laieneb töölepingu seadus, näiteks sisekontrolörid ja audiitorid. See tähendab, et hoolimata õigusest teostada juhtimisorgani üle kontrolli, on nad tavalised töötajad, kes peaks olema töötuskindlustusega kindlustatud. Seoses sellega on töötuskindlustuse seaduse § 3 lg 2 punktis 3 tehtud kitsendus nii, et kindlustamata on vaid need tulumaksuseaduse §-s 9 sätestatud juhtimis- või kontrollorgani liikmed, kellele ei laiene Eesti Vabariigi töölepingu seadus.
* Täpsustatud on töötuskindlustuse seaduse § 40 lõiget 2, mis sätestab tasusid, millelt ei maksta töötuskindlustusmakset.
Kehtiva seaduse kohaselt ei maksustata töötuskindlustusmaksega töölepingu lõpetamisel või teenistusest vabastamisel seaduse alusel makstud hüvitisi.
Sätte uues redaktsioonis täpsustatakse, et töötuskindlustusmakset ei maksta ka ebaseaduslikul töö- või teenistussuhte lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvituselt või viiviselt ning tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud palgalt. Kõik eelloetletud hüvitised maksustatakse tulumaksuga ja deklareeritakse maksudeklaratsiooni TSD lisal 1 (koodi 13 all) ja lisal 2 (artikli 15a või 19a all).
Juhime tähelepanu eelnimetatud väljamaksete töötuskindlustusmaksega ja sotsiaalmaksuga maksustamise erisustele: sotsiaalmaksuga ei maksustata ainult tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud hüvitisi; hüvitised töö- või teenistussuhte lõpetamisel (ka ebaseaduslikul) aga maksustatakse sotsiaalmaksuga.
detsember 2006
Tõnu Vare
tööinspektsiooni nõunik
Suitsetaja võib jätta palkamata vaid siis, kui suitsetamine segab tööülesannete täitmist.
Töötaja, kes tõmbab päevas paki sigarette, kulutab suitsupausidele keskmiselt 17 tööpäeva aastas, selgus Soomes tehtud uuringust.
Soome töötajatest suitsetab iga viies ja ainuüksi suitsupausid maksavad tööandjale ühe suitsetaja kohta 2890 eurot aastas. See summa on kümnendiku võrra suurem riigi keskmisest brutopalgast.
Suitsetajale endale läheb suitsetamine otseselt maksma umbes 1500 eurot aastas (kui arvestada suitsupaki hinnaks keskmiselt neli eurot) ehk veidi enam kui pool kuupalka. Sellele sõna otseses mõttes õhku visatud rahale lisanduvad veel tervise parandamisele kulutatud summad ning lühem elu- ja tööiga.
Tööandjad on eluliselt huvitatud, et töötajad ei suitsetaks. Mittesuitsetav töötaja on tulusam tööandjale ja tervislikum teistele töötajatele, kes muidu kannatavad tubakavingu käes.
Kuid tööandja ei või ega tohi keelata töötajal suitsetamist, sest see oleks tema põhiseadusliku õiguse piiramine.
Samas saab tööandja aidata suitsetamist vähendada. Esiteks saab ta piirata töötaja puhkepause, arvates need välja tööajast ning vähendades seeläbi töötaja sissetulekut.
Suitsetajaid ei tohi tõrjuda
Teiste töötajate tervist silmas pidades tasub eraldada suitsetajaile omad õhu alarõhuga ruumid.
Kollektiivlepingus võib kokku leppida teatud soodustustes mittesuitsetajaile.
Tööandjal on ka võimalus aidata töötajail tubakast loobuda, kattes mõningal määral selleks tehtavad kulutused (arstikülastused, konsultatsioonid, ravimid, plaastrid), samuti kulutused tervislikele harrastustele.
Tänavu suvel äratas tähelepanu ja tekitas vastandlikke seisukohti Euroopa Liidu volinik Vladimir *pidla mõttega, et suitsetaja võib töökohale konkureerimisel kõrvale jätta, kuna Euroopa Liidu seadusandlus seda otseselt ei keela.
Soome parlamendi õigus-nõuniku abi Petri Jääskelaineni arvates võib Soome põhiseadusest ja seadustest lähtudes suitsetaja kandidaadi kõrvale jätta vaid juhul, kui suitsetamine ilmselgelt takistab tööülesannete täitmist. Vastasel juhul oleks tegemist võrdväärsuse põhimõtte eiramisega.
Suitsetajad Soomes
Mehed suitsetavad vähem,
noored tüdrukud rohkem
Soomes suitsetab iga päev 26% tööealistest meestest ja 18% naistest.
Suitsetavaid töötajaid on riigis 575 000, mis on peaaegu sama palju, kui on Eestis töötajaid.
Soomes sureb aastas 5000 inimest suitsetamisest tingitud haigustesse.
Viimasel kolmel aastakümnel on suitsetavate meeste arv vähenenud rohkem kui kolmandiku võrra, kuid naissuitsetajate hulk on püsinud senisel tasemel.
Ka suitsetavate poiste ja tüdrukute osakaal on võrdsustunud.
Thea Rohtla
tööõigusbüroo Labour Consulting
Töötaja asus tööle suulisel kokkuleppel, kuid tööandja ei maksnud töötasu. Tööandjale on saadetud kaks meili ja mitu SMSi koos tunnitabeli, tööaja kokkuvõtte, tunnitasu väljatoomise ja puhkusekompensatsiooni nõudega. Neid ei ole tööandja vaidlustanud. Kas siis saab töövaidluskomisjonis järeldada, et ta on nendega nõustunud?
Palga ja lõpparve nõudes võib töötaja pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse, esitades vastava avalduse või hagi. Nõudeid tuleb põhjendada ja esitada täpsed arvestused.
Töötaja on palka nõudnud juba ka töövaidlusor-ganiväliselt. Et tööandja nõudmistele reageerinud ei ole, ei tähenda aga sugugi, et ta nendega nõustuks.
Töövaidluskomisjon saadab töötajalt saabunud avalduse tööandjale ning nõuab vastust, kas tööandja nõuet tunnistab või mitte ning millised on tema vastuväited.
Esialgu tuleks need protseduurid TVKs läbi teha, oodates kõigepealt vastust tööandjalt. Alles istungil otsustatakse, kas töötaja nõuded on tõendatud ja põhjendatud ning kui on, siis millises ulatuses.
Mehed töötasid töölepinguta 31. juulist 25. augustini. Kui töötasu hakati küsima, öeldi, et palgast peetakse kinni à 4000 krooni praaktööde eest. Kuidas käib praaktööde arvestus?
Palgaseaduse N19 sätestab nii praagi mõiste kui poolte tegevuse praagi ilmnemise korral.
Töötaja süül tehtud täieliku praagi eest tasu ei maksta, osalise praagi eest makstakse alandatud määral, sõltuvalt töö kõlblikkusest.
TLSi N 49 lg 6 kohaselt on tööandja kohustatud kehtestama korra, mille alusel toimub töö vastuvõtmine ja praagiks tunnistamine. Ka peab olema kindlaks määratud, milline toodang on täielik praak, milline osaline praak ning milliste defektide alusel praagiks tunnistatakse. Tavaliselt vormistatakse praagi kohta akt, kus peavad olema märgitud praagi tegemise aeg ja tegija. Seda tuleks töötajale kindlasti tutvustada.
Palgaarvestusel tuleb lähtuda töötaja süül tehtud praagist ja selle võrra palka vähem maksta. Kui tööandja tahab makstud palgast mahaarvestusi teha, on tegemist juba tekitatud kahju hüvitamisega, mida tööandja võib nõuda, kuid palgast kinni pidada tohib ainult töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul.
Page 1481 of 1601
