Raivo Murde

Tihti ei arvesta tööandjad tööaja sisse aega, mis kulub kontori ja tööobjekti vahet sõitmiseks.

Paljud seisavad silmitsi probleemiga, et tööandja ei arvesta tööajaks tunde, mis kuluvad tööobjektide vahet sõitmiseks ja lisanduvad tavapärasele kaheksatunnisele tööpäevale. Näiteks rääkis üks ehitusmees, et ettevõte on sätestanud tööpäeva alguseks kell 8 ja lõpuks kell 17, kuid tema peab juba hommikul kell 7.30 võtma ettevõtte garaažist tööriistade ja materjalidega kaubiku, korjama ehitusele sõites eri kohtadest peale töömehed ja olema siis kell 8 objektil. „Tööpäeva lõpus kulub mul taas vähemalt pool tundi lisaaega töötajate laialiveoks ja kaubiku garaaži viimiseks,” kirjeldab ta oma tavalist tööpäeva. Sel moel kulutatud aja eest aga talle lisatasu ei maksta ega arvestata seda üldse tööajana.

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu sõnul rikuvad tööandjad tööaja üle arvestuse pidamist küllalt sageli.

„Kui töötaja sõidab enne objektile minekut ettevõtte kontorisse töövahendite või -auto järele, siis täidab ta sellega tööandja korraldust,” selgitab Miidla-Vanatalu. Seega kuulub sõiduaeg tema sõnul tööaja sisse.

Kui seetõttu peaks tekkima ületunnid, tuleb tööandjal tööinspektsiooni kinnitusel kompenseerida tekkinud ületunnid tasulise vaba ajaga või maksta töötajale selle aja eest 1,5-kordset töötasu. Tükitöö puhul lähtutakse ületundide arvutamisel keskmisest töötasust.

Töötamise koht lepingusse

Miidla-Vanatalu sõnul pole paljud tööandjad määratlenud töölepingutes töötamise kohta või näitavad sellena ettevõtte üldaadressi. Sellega aga rikutakse töölepingu seadust. Töökoht võib olla nii kontor kui ka ehitus- või mõni muu tööobjekt. Näiteks metsanduses on tööandjate ja töötajate vahel tekkinud erimeelsusi küsimuses, kas raielangile mineku aeg kuulub tööaja sisse või mitte. Kui kokkuleppe järgi on töökohaks sätestatud raielank, siis see on töötaja mure, kui kaua aega tal võtab määratud kellaajaks objektile jõudmine.

„Sellisel juhul ei saa nõuda objektile jõudmiseks kuluvat aega tööaja sisse,” osutab Miidla-Vanatalu.

Üsna sagedased on tööinspektsiooni väitel ka tööaja teavitamise probleemid. Lepingusse märgitakse täistööaeg, kuid tööandja muudab seda ühepoolselt.

Töölepingu seadus eeldab töökoha määratlemist kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Tööaja algus pannakse kirja ametijuhendisse. Miidla-Vanatalu täiendab, et kui tööandja on määranud tööajaks kaheksa tundi, siis peab ta selle töötajatele vastavalt ka korraldama.

Ehitussektoris on tema sõnul tavaline, et töölepingus sätestatakse kaheksatunnine tööpäev, kuid ehitustähtaja lähenedes tehakse pikki tööpäevi.

Juhul kui töö toimub kontorist eemal, soovitab Miidla-Vanatalu tööandjatel kehtestada summeeritud tööaja arvestus. Selleks tuleks koostada tööaja kava ja jälgida, et arvestusperioodi töötundide arv nädala kohta ei kujuneks keskmiselt üle 48 tunni.

„Pikkade tööpäevadega graafik peab olema vastavuses töötervishoiu nõuetega,” ütleb Miidla-Vanatalu.

Töötajat peab informeerima, kui pikk on summeeritud periood – üks või neli kuud – ja milline on planeeritud töökava. „Inimesed peaksid ka ise jälgima, et sellisel juhul toimuks tööarvestus töökava alusel,” soovitab tööinspektsiooni spetsialist. Pärast perioodi lõppu loetakse ületunnid, kui neid on tekkinud, kokku ja tasustatakse tasulise puhkeajaga või 1,5-kordse töötasuga.

Rääkige kõigepealt tööandjaga

Miidla-Vanatalu soovitab töötajatel probleemide ilmnemise korral leida enda hulgast usaldusisik, kes tööandjaga läbi räägiks.

Tema sõnul tulekski alati kõigepealt tööandjaga rääkida. Alles siis, kui midagi ette ei võeta, peaks ühendust võtma tööinspektsiooniga.

Hüvitamata jäänud ületunnid on töövaidluskomisjonides üks sagedasemaid vaidlusteemasid. Enamasti tulevad need päevakorda pärast töölepingu lõppemist.

„Töökoha kaotamise hirmus ei julge töötajad seda teemat varem tõstatada,” tõdeb tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja. Seetõttu avastataksegi enamik rikkumisi tagantjärele.

Rikkumiste ilmnedes teeb tööinspektsioon ettevõttele ettekirjutuse koos sunnirahaga. Maksimumsumma eelkirjeldatud rikkumiste eest on 1300 eurot ja mitmekordse rikkumise puhul kuni 1500 eurot.