Eesti IT-sektor vajab hädasti välistööjõudu, puudu on tuhandeid spetsialiste. Vaatamata riigi turundustegevusele, kimbutab siia saabunud välistöötajaid mitu probleemi, oluline osa neis on mängida bürokraatial. Tagatipuks võivad välistöötajad end leida istumas ametniku vastas, kes ei oska inglise keeles suhelda.
«Tere, ma olen Eestist. Või saab ka öelda, et olen tulevikust – seda olen isiklikult kogenud, kui olen reisinud mööda maailma ja näinud, kuidas asju tehakse mujal».
Need read kuuluvad president Toomas Hendrik Ilvesele, kes astub üles välistööjõu riiki meelitamiseks mõeldud veebilehele Work in Estonia postitatud videos. Ilves reklaamib seal Eestit kui üliarenenud paika, kuhu ülejäänud riigid töö, õppimise, äriajamise ning valitsusega suhtlemise vallas jõuavad hea õnne korral kümne aasta pärast.
«Kui tahate näha tulevikku, kui tahate elada tulevikus, kui tahate olla osa tulevikust – tulge siia tööle!» kõlavad Ilvese suust promoklipi viimased sõnad.
Tegelik olukord ei pruugi aga sageli tulevikku meenutada.
Tartu ülikooli majandusteaduskonnas kaitses Aino-Silvia Tali hiljuti magistritöö, mis puudutab just IKT-sektorisse välistööjõu värbamisega seotud probleeme. Töö autori väitel on tema uurimuse näol tegemist Eesti esimese selleteemalise kvalitatiivse analüüsiga.
artikkel jätkub, edasi loe originaalist
http://majandus24.postimees.ee/3763789/tuhjad-lauad-ootavad-valismaiseid-it-spetse-voi-pigem-siiski-mitte?_ga=1.107318274.1600673417.1468785740
Gert Siniloo
reporter
Anna Prokofjeva
Multimeedia arendaja
Martin Ilustrumm
foto ja video
Sille Annuk
foto ja video
