Maiken Mägi
reporter

Sageli pole töötaja tööõnnetuses ise süüdi, sest töökäte nappuse tõttu on ta sunnitud pikalt tööl olema ning väsib või ei pööra ülemus tähelepanu tema juhendamisele ja ohutusele.

«Poodides on levinud järjestikused pikad töövahetused, ebapiisav aeg puhkamiseks ja einestamiseks ning puudulik töötajate juhendamine,» loetles Eesti teenindus- ja kaubandustöötajate ametiühingute juht Elle Pütsepp levinud tööohutuse rikkumisi. Ebapiisava puhkamise tõttu tekib üleväsimus ja see võibki viia tööõnnetuseni, kirjutab Pealinn.

Eelmisel aastal toimus 4919 tööõnnetust, neist surmaga lõppes 24 ja täpsustamisel on 160 juhtumi asjaolud. Õnnetuste arv võib olla suuremgi, sest paljudel juhtudel ei teatata juhtunust.

Pütsepa sõnul võivad tööõnnetust põhjustada teadmatus, hoolimatus, väsimus, ületöötamine töö halb korraldus ning vahel ka lohakus ja tüli. «Esimesena tuleb meelde näide ühest kauplusest, kus klient püüdis oma õigust saada ja pihustas kärbsemürki kassapidajale näkku,» ütles Pütsepp ja lisas, et töötaja pole alati tööõnnetuses ise süüdi.

«Kui töökohal juhtub kerge õnnetus, näiteks lihaletis lõikab töötaja näppu, plaasterdab töötaja haava ja töötab rahulikult edasi. Ta ei teadvusta endale, et tegemist on tööõnnetusega või sunnib teda vaikima hirm tööandja ees,» lisas ta.

Töötervishoiuarstide seltsi juhatuse esimehe Viive Pille sõnul on palju ka registreerimata tööõnnetusi ja kutsehaigusi, mille kohta ei teata, sest inimesed ei soovi ka keerukat protsessi läbida, et oma õigusi maksma panna.

Vahel sunnivad tööandjad õnnetuses kannatanut tööle ka siis, kui nad õnnetusest teavad. Näiteks ühel töötajal käsi toodangu alla ja sai tugevasti muljutud ja töökaaslane viis töötaja arsti juurde.

«Tööandja teadis tööõnnetusest, kuid päeva jooksul helistas ülemus kannatatule korduvalt ja nõudis, et ta järgmisel hommikul tööl oleks,» kirjeldas Pütsepp. Siis asus töötaja tööle «kergema koormusega» ehk pidi lihtsalt kohal olema. Ta lisas, et see ettevõte maksab kõrgemal positsioonil olevatele töötajatele aastapreemiat selle järgi, kui vähe tunde on töötajad pärast tööõnnetust töövõimetuslehel.

Väikemates firmades tuleb ette, et juhtkond ei hangi rahapuuduse tõttu töötajatele turvavarustust ning saadab nad tööle ohtlikult vigaste tööriistadega. Viive Pille sõnul tööandjat sageli ei motiveerigi miski töökeskkonda ohutumaks muutma, sest selle pealt saab kokku hoida. «Ta teeb täpselt nii palju, nagu seadusega on ette nähtud ja mitte kriipsugi rohkem,» nentis ta.

Ka ei peeta teenindustööd tavaliselt ohtlikuks. «Meelde tuleb näide, kus puhastusteenindaja töötas kemikaalidega ilma kinnasteta. Töötaja ei pidanud kinnaste kandmist oluliseks ega teadvustanud, kas ja millisel määral võivad kemikaalid kahjustada tema tervist ning tööandja oli seisukohal, et kui naised ju kodus teevad majapidamistöid, miks siis töökohal on vaja juhendamist,» jätkas Pütsepp.

Tööinspektsioon on samuti tuvastanud, et kaubanduskettides ja väikepoodides on sageli järjestikused pikad töövahetused, ebapiisav aeg puhkamiseks ja einestamiseks, puudulik töötajate juhendamine, riskanalüüside puudumine jne.

Pille hinnangul on tööohutusega arvestamine aga tööandja huvides, sest paljud ettevõtted on sunnitud töötama miinimumarvu inimestega. «See tähendab, et kui mingis olukorras peaks üks töötaja õnnetusse sattuma, siis pole talle asendajat kuskilt võtta,» rääkis ta. Ka töötajale on oluline motivaator see, et töökeskkond oleks hea ja ohutu.

Loe pikemalt Pealinnast.
http://www.pealinn.ee/tervis/tooonnetused-solvunud-klient-lasi-kassapidajale-karbsemurki-nakku-n185274