Artiklid

Riigikontroll vaatas lisapuhkepäevade hüvitamist

PRESSITEADERiigikontroll auditeeris hüvitisi, mida riik maksab tööandjatele töötajate lisapuhkepäevade eest. Lisapuhkusele on õigus alaealisel, last ootaval või kasvataval vanemal ning puudega lapse eest hoolitsejal. Nagu auditi käigus selgus, ei taga hüvitise maksmise korraldus, et toetust antakse õiges summas ning ainult neile, kellel on õigus lisapuhkust saada.Auditi käigus selgus, et kuigi pikendatud põhipuhkusele on õigus ka alaealistel, pole tööandjad 2002. ega 2003. aastal enamikule neist

Kas lapsepuhkusel naise töö peavad kolleegid enda kanda võtma?

Niina SiitamTööinspektsiooni õigusosakonna juhatajaIga tööandja on olnud olukorras, kus töötaja jääb mingiks ajaks töölt ära, kas siis lapsepuhkusele või on pikalt haige. Kas tuleks tööle võtta uus inimene või saaksid teised töötajad hakkama ajutiselt ära oleva kolleegi ülesannete täitmisega?Lühemaajalise asendamise korral, näiteks töötaja puhkuse või haiguse ajaks, tavaliselt tööandja asendajat tööle ei võta ja püütakse hakkama saada n-ö oma jõududega. Sageli on kindlaks määratud, kes keda ajut

Kollektiivleping annab töötajale kindlama kaitse

P I R E T L I L L E V ä L I sotsiaalministeeriumi tööala asekantslerPaljudes Euroopa Liidu riikides on töötajatele seadusega määratud tagatised minimaalsed, sest põhitagatised on lepitud kokku kollektiivlepingutes.See on suur erinevus Eesti ja tänaste Euroopa Liidu riikide vahel töösuhete küsimuses. Läbirääkimiste traditsioonil on Euroopas pikk ajalugu, sotsiaalpartnerid on tugevad ja kogenud ning aastakümnete jooksul koostöö käigus õppinud piisavalt üksteist tundma, vastastikused huvid ja l

Uus töölepinguseadus paneb töötajale suurema vastutuse

P I R E T L I L L E V ä L I sotsiaalministeeriumi tööala asekantslerEuroopa Liiduga ühinemisel hakkab Eestis kehtima uus töölepinguseadus, mis kaotab tööraamatud ja distsiplinaarkaristuse, kuid suurendab töötaja vastutust.Võrreldes tänase seadusega on töötajatel rohkem vastutust, et töökohustusi parimal võimalikul viisil täita. Sätestatakse hoolsuse määr, mida töötaja on kohustatud oma tööülesannete täitmisel järgima. See hoolsuse määr ei ole ühtne ega objektiivselt mõõdetav kategooria kõigi

Kogu tõde vanemapalgast

Rain Rosimannuse väitel on vanemahüvitise eesmärk rohkem lapsi, mitte vaesuse ja töötuse kaotamineMälu ja loogikaga on halvasti. Olete ehk ühest kuulnud riigist, kus on vanemahüvitis i l m a igasuguse ülemise piirita kehtinud juba rohkem kui kümme aastat? Ei ole? Selline riik on olemas. Eesti. Seda hüvitist on siiani nimetatud sünnitushüvitiseks. Kuni 2002. aastani maksti seda 126 päeva. Maksti 100 protsendi ulatuses ema senisest palgast, tegemata numbrit, kas see on Eesti keskmisest kõrgem või

Keskmine töötuskindlustushüvitis oli mullu 2188 krooni

Kadi Heinsalu Eelmisel aastal oli keskmine töötuskindlustushüvitis 2188 krooni, mis on viis korda suurem kui töötu abiraha. Maksimaalne töötuskindlustushüvitise saamise periood on 180 päeva, sellest kasutati eelmisel aastal ära keskmiselt 140 päeva. Esimesel sajal päeval on töötuskindlustushüvitis 50 protsenti isiku viimase 12 töötatud kuu keskmisest töötasust ja 101. kuni 180. päevani 40 protsenti. Töötuskindlustushüvitise saajate keskmine palk oli 2003. aasta andmete järgi 4802 krooni. 2003. a

Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu arvutamise kord

PRESSITEADEValitsus kiitis heaks määruse, millega kinnitatakse Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu arvutamise kord.Määrus on seotud vanemahüvitise seaduse jõustumisega 1. jaanuaril 2004.a.Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruse arvutamisel lähtutakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 13 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud eelmise kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmisest suurusest.

Vanemahüvitis

Õigus vanemahüvitiseleÕigus saada vanemahüvitist on last kasvataval vanemal, lapsendajal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on Eesti alaline elanik või Eestis tähtajalise elamisloa alusel elav välismaalane.Lapse kuue kuu vanuseks saamiseni on õigus hüvitisele last kasvataval emal. Alates lapse kuue kuu vanuseks saamisest võib vanemahüvitist saada lapse isa. Vanamahüvitise saamise perioodÕigus vanamahüvitisele algab rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpupäevale järgnevast päevast. Kui ema e

Tööõnnetus- või kutsehaigushüvitiste tulumaksuga maksustamine alates 2004. aastast

Alates 2004. aastast muutuvad tööõnnetus- või kutsehaigushüvitiste (kahjuhüvitiste) maksustamise põhimõtted. Kahjuhüvitistele sätestatud maksuvabastust rakendati 2003. aastal rahvapensioni määra ulatuses. 2004. aastast rakendatakse tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja maamaksuseaduse muutmise seaduse paragrahvide 19 ja 35 järgi hüvitise väljamaksmisel aga täiendavat maksuvaba määra (12 000 krooni kalendriaastas ehk 1000 krooni kuu kohta).Alates 01.01.2004 tuleb maksumaksjatel, kes saavad tö

Seadus kohustab tööandjat töötuskindlustusmaksete tõendit esitama

Peeter Raidla Töötuskindlustuse seadus kohustab tööandjaid andma töölepingu lõpetamisel töötajatele tõendi makstud tasude ja kinnipeetud töötuskindlustusmaksete kohta. Vastava tõendi vormi on kehtestanud sotsiaalminister oma määrusega, öeldakse töötukassa teates. Töötuskindlustuse seaduse § 42 järgi on tööandja kohustatud andma kindlustatu nõudmisel talle töösuhte lõpetamisel tõendi viimasel 12 töötatud kalendrikuul makstud tasude liikide, suuruste ja tasudelt kinni peetud töötuskindlustusmakset

Töötuskindlustusega kindlustatute keskmine töötasu suurenes

TALLINN, 2. jaanuar (EPLO) - Võrreldes 2002. aastaga suurenes töötuskindlustusega hõlmatud isikute keskmine kalendripäeva töötasu eelmisel aastal 31 krooni ja 88 senti.Töötuskindlustusmakset maksis 2003. aastal 592 376 inimest. Kindlustatute töötuskindlustusmaksete kogusumma oli 374 106 554 krooni. Keskmine kalendripäeva töötasu on laekunud maksete järgi 173 krooni ja 02 senti. 2002. aasta andmete järgi oli kindlustatute keskmine kalendripäeva töötasu 141 krooni ja 14 senti, mille järgi oli eelm

Jõustus vanemahüvitise seadus

Selle aasta esimesest jaanuarist jõustus paljuvaieldud vanemahüvitise seadus.Valitsusliidu erakondade Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu valitsuskriisi tagajärjel sõlmitud kokkuleppe kohaselt tuleb vanemapalga ülempiiriks kolmekordne 2002. aasta sotsiaalmaksuga maksustatav keskmine palk ehk 15.700 krooni, maksude mahaarvamise järel 12.200 krooni. Pärast poolt aastat võivad vanemad ise valida, kumb neist on lapsega kodus ja kellele riik garanteerib eelneva aasta jooksul teenitud sissetule

Vanemapalka saab alates veebruarist

Kuigi vanemahüvitise seadus jõustub 1. jaanuarist, maksab riik esimesed vanemapalgad välja alles veebruaris.“Kiirustada ei maksa, lähimasse pensioniametisse võiks rahulikult pöörduda jaanuarikuu jooksul,” ütles sotsiaalkindlustusameti avalike suhete nõunik Elve Tonts Eesti Päevalehele. “Esimesed väljamaksed tehakse veebruaris ning vanemapalka nagu tavalist palka makstakse välja järgmise kuu alguses.”Vanemapalga taotlemiseks tuleb pensioniametile esitada avaldus ja isikut tõendav dokument, mille

Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tuluks 5247 krooni

PRESSITEADETÄIENDAV PÄEVAKORRAPUNKT: Valitsus kiitis heaks määruse, millega kinnitatakse alates 1. jaanuarist 2004. a. Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tuluks 5247 krooni. Määrus on seotud Riigikogus 17.12.2003 vastuvõetud vanemahüvitise seadusega.Määruse jõustumine on seotud Vabariigi Presidendi poolt vanemahüvitise seaduse väljakuulutamisega ja Riigi Teatajas avaldamisega.briifing@riik.ee

Isapalk alles pool aastat pärast lapse sündi

Uue idee järgi tekib isadel õigus vanemapalgale alles kuus kuud pärast lapse sündi, mis tähendab Res Publica ühe peamise valimislubaduse vanemahüvitise eelnõu järjekordset ümbertegemist.Res Publica saadik riigikogus arst Andres Kork ütles, et muudatus teeniks laste arengu ja tervise huve. “Kui esimesed kuus kuud saab hüvitist ainult ema, on kindlustatud rinnaga toitmine,” rääkis Kork Eesti Päevalehele. “Vastava ettepaneku on teinud ka lastearstid.”Sotsiaalkomisjoni toetatav muudatus näeb ette, e

Rõtov: palgatõusust pole Eestil pääsu

Aivar Reinap, Juhataja Konverentsi «Äriplaan 2004» korraldava Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtovi hinnangul toob Euroopa Liit kaasa tööjõukulude arvestatava kasvu, mis muudab allhanke majanduslikult mõttetuks.Milline on teie prognoos järgmiseks aastaks? Järgmine aasta tuleb natuke parem kui see aasta ehk majanduskasv võiks tänavust viieprotsendilist kasvu arvestades tulla 5,5-6 protsenti. Kuidas Euroopa Liiduga liitumine kasvu mõjutab? Ühelt poolt öeldakse, et Euroopa Liit on väga hea, aga teiselt

Väikeettevõtjad nõuavad töötusmakse alandamist

PM OnlineVäike- ja keskmiste ettevõtete assotsiatsiooni (EVEA) volikogu liikme Marina Kaasi hinnangul tuleks alandada nii töötuskindlustusmakse määra kui muuta ka töötuskindlustuse seadust. «See, et hüvitisteks läheb kõigest kolmandik laekumistest ei ole normaalne,» rääkis Kaas. «Raha on fondil aga tänavuste väljamaksetega võrreldes juba kuus korda enam.» Seadus tuleks muuta väikeettevõtjatele soodsamaks, sest praegu saab koondamishüvitisi alles siis, kui väiksemates kuni 19 töötaja ettevõtetes

Väiksema ostujõuga inimeste sissetulek kerkis viiendiku võrra

Raigo Neudorf* Elanikel jääb üha enam raha oma vabalt valitud kulutusteks * Tarbijad kulutasid poole aastaga 26 miljardit krooniEmori uuringu kohaselt kasvasid selle aasta esimesel poolaastal kõige kiiremini väiksema ostujõuga inimeste sissetulekud, olles ligi 20 protsenti kõrgemad kui aasta varem samal ajal.Eelmise aastaga võrreldes suurenesid netosissetulekud kaheksa protsenti ning keskmine sissetulek küündis 2939 kroonini ühe inimese kohta kuus. Väikese ostujõuga elanike sissetulek oli samas

Vanemahüvitis ei suurenda varalist kihistumist

Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo hinnangul ei pea paika opositsiooni väide, mille järgi suurendab vanemahüvitis varalist kihistumist. «Vanemahüvitis kohe kindlasti ei suurenda varalist kihistumist,» ütles minister Rummo tänases online-intervjuus. «Vanemahüvitise näol makstakse lapsega kodus olijale aasta jooksul just niisama palju, kui ta sai enne seda töötasuna. Seega, kui räägime «kihtidest» palgamäärade erinevuse mõttes, jääb kõik samaks.» Minister Rummo sõnul varaline kihistumine tegeliku

Kogumispensioniga tasub kõigil liituda

Robert Kitt, Hansa Pensionifondi fondijuht* Ratsionaalne inimene jagab riske * Mida suurem palk, seda kasulikumMulle meeldivad vaidlused, mis selgitavad lõpuks välja tõe. Samuti meeldib mulle probleemi lahata nii, et kõik poolt- ja vastuargumendid on esindatud. Üks halvemaid vaidluse tagajärgi on see, et tehakse otsus, olemata kõigest informeeritud. Käesoleva aasta 31. oktoober on viimane võimalus liituda kogumispensioniga neil, kelle sünniaeg jääb vahemikku 1.01.1957 – 31.12.1961. Nendel inimes

Töötajate vallandamiskaitse uues seaduses nõrgeneb

Aivar Hundimägi Töötajate vallandamiskaitse vähenemine ja tööle ennistamise sisuline kadumine on Keskerakonna hinnangul uue töölepinguseaduse eelnõu suurim puudus. Uue töölepinguseaduse eelnõu kohaselt kaob töötajal õigus töökohta tagasi saada ka sel juhul, kui tööandja on töötaja vallandanud ebaseaduslikult. Tööle ennistamine on asendatud hüvitisega, mille alampiiriks on kahe ja ülempiiriks kuue kuu töötasu, kirjutab keskerakondlasest Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus homse Äripäev

Miks peab alampalk olema 2490 krooni

Harri Taliga, EAKLi sotsiaalsekretär Eesti Ametiühingute Keskliit tegi Eesti Tööandjate Keskliidule ettepaneku kehtestada järgmise aasta alampalgaks 2490 kr kuus ja 14,60 kr tunnis. Miks just sellised taotlused? Esiteks seetõttu, et 2001. a augustis sõlmisid ametiühingud tööandjatega pikaajalise kokkuleppe alampalga tõstmise põhimõtete kohta. Lepiti kokku, et alampalk peab tõusma kiiremini keskmisest brutopalgast. Ühemõtteliselt ja selgelt sõnastati eesmärk, et aastaks 2008 peab alampalk jõudma

Töötuskindlustusmakse määr jääb muutmata

Gea Velthut-Sokka Eesti Töötukassa nõukogu arutas täna töötuskindlustusmakse määra ning soovitab jätta selle järgmiseks aastakse muutmata. Töötukassa nõukogu teeb valitsusele ettepaneku jätta aastaks 2004 töötaja makse suuruseks 1% ja tööandja makse suuruseks 0,5%. Sama suur on maksemäär olnud aastatel 2002 ja 2003. Töötukassa nõukogu on lähtunud põhimõttest, et maksemäär püsiks pikema perioodi vältel stabiilsena. „Töötukassa nõukogul puudus maksemäära muutmiseks võrdlusbaas, sest töötuskindlust

Ületunnid ei tule kellelegi kasuks

CV OnlineHollandi teadlased Monique Van Der Hulst ja Sabine Geurts on leidnud seose ületundide ja töötajate vaimse tervise vahel. Ületöötanud inimesel ei jätku piisavalt aega oma pere jaoks ja töötulemused on väsimusest tingituna soovitust halvemad. Tulemuseks on pidev stress ja motivatsiooni langus.Mida võiks selles situatsioonis ette võtta?Vähenda kulusidÄra raiska nii palju raha! Piirates oma kulusid ei pea Sa enam nii palju teenima, et oma kasvavaid vajadusi rahuldada. Loogiline. Kas Sa ei t