Artiklid
Viktoria Korpan
maksud
Haigekassa ei saada enam välja tõendit tulumaksu kohta nii nagu eelmistel aastatel.
Tulenevalt muudatustest tulumaksuseaduses, ei pea Haigekassa kindlustatutele enam välja saatma tõendeid haigushüvitistelt kinnipeetud tulumaksu kohta, teatas Haigekassa.
Maksuamet ei nõua tuludeklaratsiooni juurde tõendi esitamist haigushüvitistelt kinnipeetud tulumaksu kohta.
Maksuametile interneti kaudu tuludeklaratsiooni esitamisel ja maksuametist endale eeltäidetud deklaratsiooni tellimisel on tuludeklaratsioonil juba olemas haigushüvitise ja sellelt kinnipeetud tulumaksu andmed.
Haigekassast vajavad tõendit haigushüvitiselt kinnipeetud tulumaksu kohta ainult need inimesed, kes ei ole nõus maksuameti andmetega haigushüvitise ja sellelt kinnipeetud tulumaksu kohta või isikud, kes ei kasuta eelpool nimetatud tuludeklaratsiooni täitmise võimalusi ja kellele on 2002. aastal makstud haigushüvitist (ei lähe arvesse lehe haigekassasse esitamise aeg, vaid hüvitise maksmise aeg).
Alates 1. veebruarist võib tõendit vajav inimene pöörduda oma elukohajärgse piirkondliku haigekassa osakonda või büroosse ning vastava sooviavalduse ja isikut tõendava dokumendi alusel väljastatakse tõend 2002.aasta haigushüvitistelt kinnipeetud tulumaksu kohta.
Enn Tosso
ärikoolitus/turundus
Puhkuseseadus nõuab, et tööandja koostab kalendriaasta kohta puhkuste ajakava ja teeb selle töötajatele teatavaks jaanuarikuu jooksul.
Ajakava 2003. aasta jaanuaris koostamata või töötajale tutvustamata jätmise korral võib töötaja jääda 2003. aastal puhkusele endale sobival ajal. Selline töötaja teatab puhkusele jäämisest tööandjale kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette ning tööandja peab töötajale eelviimasel päeval enne puhkusele jäämist maksma puhkusetasu ja ei tohi teha töötajale takistusi puhkuse kasutamiseks.
Sellest aastast ei pea tööandjad enam väljastama seni iga aasta 1. veebruariks kohustuslikus korras valjastatud tõendeid füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete ja nendelt arvestatud, kinni peetud ning tasutud maksude ja maksete kohta. Seda tuleb teha vaid töötaja sellekohase sooviavalduse korral.
Maksuamet kannab vastavad andmed ise residendist füüsilise isiku elektroonilisele tuludeklaratsioonile. Nn eeltäidetud tuludeklaratsioonile kantakse ka Maksuametile krediidiasutuste poolt esitatud andmed tasutud õppelaenu intresside kohta. Seoses sellega maksumaksja vastavaid tõendeid üldjuhul Maksuametile enam esitama ei pea. Samas ei kanna Maksuamet deklaratsioonile andmeid ülejäänud maksustatavast tulust tehtavate mahaarvamiste kohta, nagu tasutud koolituskulud, eluasemelaenu intressid või makstud elatis - selliste mahaarvamiste kasutamiseks peab maksumaksja ise täitma tuludeklaratsiooni vastavad lahtrid ning esitama vajadusel ka tõendid nende kulutuste tegemise kohta.
Eeltäidetud tuludeklaratsiooni on maksumaksjal võimalik saada Maksuameti e-teenuse kaudu või väljatrükituna Maksuameti kohalikust asutusest.
Residendist füüsilised isikud, kes on saanud kalendriaasta jooksul maksustatavat tulu ainult töötamisest töölepingu alusel või avalikus teenistuses, tegutsemisest juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena ning ajutise töövõimetuse hüvitisest, ei pea enam sellest aastast tuludeklaratsiooni esitama.
Äripäev
Tallinn, 9. jaanuar 2003. Töötukassa prognoosib alanud aasta esimeseks kvartaliks 2500 kollektiivselt koondatud inimest ning terveks aastaks 7700 kollektiivselt koondatut.
Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on Töötukassale tänaseks laekunud töölepingute kollektiivse ülesütlemise taotlusi kümme. Kokku puudutavad need 177 inimese koondamist, ütles Paavel. Seitsme ettevõtte osas on otsus juba langetatud ning hüvitis on välja makstud 117 inimesele.
Töötukassa 2003. aasta kulud on 577.143.000 krooni. Töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise maksmiseks on eelarves ette nähtud 73.126.000 krooni.
Töötukassa on valmis töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise väljamaksmiseks ning hirm, et raha ei jätku, on asjatu, ütles Paavel. Esimesel kvartalil oleme plaaninud teha 26.654.000 krooni eest kollektiivse koondamise hüvitise väljamakseid.
Tööandja töötuskindlustusmakseks on sel aastal 0,5 protsenti palgafondilt ning töötaja makseks üks protsent palgalt ja muudelt tasudelt. Töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral maksavad töötajale hüvitise võrdsetes osades välja tööandja ja Töötukassa.
Kõik töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise väljamaksed teeme tööandaja sihtfondist, kuhu laekuvad tööandja maksed, selgitas Paavel. Hüvitise maksmist ei saa tõlgendada kui riigipoolset toetust tööandjale, sest tegu on ikkagi tööandjate endi poolt makstud rahaga.
N I I N A S I I T A M
tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja
Ehkki maksukonsultandid soovitavad asendada maksukulu vähendamiseks osa palgast dividendidega, rikub selline tegevus seadusi ning kahjustab töötajate õigusi.
Äripäevast võib aeg-ajalt lugeda maksukonsultantide soovitusi tööandjale, kuidas vähendada palgaga seotud maksukulu, kasutades palga osa maksmise asemele erinevaid maksulahendusi. Eesmärgiks hoida kokku sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusemakse kulud. Ühe kokkuhoiu võimalusena on välja pakutud palga osa asendamist dividendide maksmisega. Soovitajate seisukohast asendaks see ümbrikupalkade maksmise seaduspäraste võimalustega. Soovitatakse anda töötajale ettevõttes kasutusvaldusega osalus dividendide maksmise ajaks, mille tulemusena tekib töötajal kohustus deklareerida tulu dividendidest ja tasuda tulumaks, tööandja aga vabaneb sotsiaalmaksu maksmise kohustusest.
Olgu see tööandjale nii meeltmööda kui tahes, ei saa sellise soovitusega küll nõustuda. Enamgi veel loobudes töötajale palga või selle osa maksmisest rikub tööandja jämedalt nii töölepingu seaduses kui ka palgaseaduses sätestatud töötaja õigust saada töö eest tasu.
Tööandja kohustus on maksta töö eest palka
Tööõiguse põhimõttest lähtuvalt on töötajal õigus töötasule vastavalt kokkulepitud palgatingimustele. Sama põhimõte sisaldub ka palga õiguslikus korralduses. Nendest põhimõtetest lähtuvalt on töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 1 sätestatud tööandja kohustus maksta töötajale töö eest kokkulepitud palka. Tööleping on tasuline leping, mistõttu on TLS § 26 lõikes 1 punktis 3 ette nähtud kohustusliku kokkuleppena töötasu.
Töölepingu alusel töötavate isikute töötasustamise, neile töötasuga seotud tagatiste andmise ja hüvitiste maksmise õigusliku korralduse määrab kindlaks palgaseadus (PaS). Seaduse § 2 sätestatud palga mõiste annab ka palga õigusliku koosseisu. Palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile. Palk koosneb põhipalgast seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiast ja juurdemaksetest. Sellega on sätestatud üheselt - töö eest makstakse palka. Muid võimalusi seadus ette ei näe.
Palga asendamisel dividendidega ei täida tööandja oma kohustusi
Mis juhtuks, kui tööandja hakkaks töötajale palga osa asemel maksma dividende? Tööandja võidab küll maksukulude vähenemise näol, kuid jätab täitmata seadusega talle pandud mitmed kohustused. PaS § 3 näeb ette palgatingimuste ja nende muudatuste kindlaks määramise töölepingus. Palgatingimustena käsitatakse palgamäära, lisatasusid, juurdemakseid, palga arvutamise viisi ja palga maksmise korda. Töötajale muu rahaline väljamakse ei ole palk seaduse mõttes. Seaduse § 8 kohustab tööandjat andma töötajale kirjaliku teatise talle arvutatud palga koostisosade (põhipalga, lisatasude, preemia ja juurdemaksete), samuti töötaja palgast kinni peetud summade, sellest makstud maksude ja töötaja nimel tehtud sissemaksete kohta. Seaduse sellel sättel on oluline eesmärk teavitada töötajat talle töö eest arvutatud palga suuruse ning sellest tehtud kinnipidamiste kohta. Kui aga osa palka makstakse dividendidena, ei kajastu see palgateatises, samuti jääb see arvesse võtmata nii sotsiaalmaksu kui ka töötuskindlustusemakse suuruse määramisel.
Töötasu asendamine vähendab keskmist palka
Tööelus tuleb ette olukordi, mil tööandja on kohustatud töötajale säilitama või tagama keskmise palga. Keskmist palka arvutatakse ja makstakse ka siis, kui töötajale on töölepingu lõpetamisel ette nähtud hüvitised. Keskmise palga arvutamise korra kohaselt võetakse aluseks eelmisel kuuel kuul töötajale makstud palk, mis sisaldab põhipalka, lisatasusid, preemiat ja juurdemakseid. Kui töötajale on aga osa palgast makstud dividendidena, siis neid keskmise palga arvestamisel arvesse ei võeta. Seega jääb töötaja keskmine palk oluliselt madalamaks tegelikult töö eest saadud tasust. Sama olukord tekib ka puhkusetasu arvutamisel. Ka siin võetakse üldjuhul aluseks töötajale kuuel eelnevalt kuul makstud töötasu. Kui töötajale on tegelikult makstud näiteks ainult miinimumpalka, ülejäänud summa aga dividendidena, siis puhkuseraha saab ta ainult miinimumpalga suuruses.
Palga asendamine muu tasuga võrdub ümbrikupalga maksmisega
Teisi töötaja jaoks halvendavaid olukordi on veelgi. Makstud palga suurusest oleneb haigusraha suurus ja töötuskindlustushüvitis. Palgalt makstud sotsiaalmaks mõjutab aga pensionisuurust.
Maksukonsultandid soovitavad tööandjatele ümbrikupalkade maksmisega riske mitte võtta. Kuidas aga nimetada seda, kui soovitatakse erinevaid maksulahendusi rakendades maksta palka osaliselt ja osa asendada muul viisil hüvitatavaks. Arvan, et sellel ei ole mingit erinevust ümbrikupalga maksmisega. Ka ümbrikupalga maksmise eesmärk on vältida maksude maksmist. Tööandja, võttes tööle palgatöötajad, peab arvestama palgale tehtavate kulutustega. On loomulik, et tööandjal on eluspüsimiseks vaja kulusid kokku hoida, kuid mitte ebaseaduslike võtetega töötajate palga arvelt.
Äripäev
Lehekülg 1586 / 1601
