Helve Toomla
jurist

Avaliku teenistuse ametniku ametijuhendis on punkt: “Täidab teisi vahetu ülemuse korraldusi.” Esmalt oli ametijuhendis sõna “korraldusi” asemel “ülesandeid”. Milline tõlgendus on sõnal “korraldus” ja milline tõlgendus on sõnal “ülesanne” antud kontekstis? Kas tegu on lisatööga?

Kuidas tõlgendada avaliku teenistuse seaduses sätestatud “ühekordset korraldust”? Viimasel ajal tuleb neid korraldusi kui vanasti Vändrast saelaudu. Põhitöö aga seisab. Täita tuleb nädalapäevi kestvaid korraldusi. Lisatasu küsimisel viidatakse ülaltoodud ametijuhendi punktile ja jutul lõpp. Kas tööandja peab antud juhul lisatasu maksma?

Mõistan ülesandena mingit konkreetset tegemist ootavat toimingut ja korraldusena käsku see toiming sooritada. Ei oska öelda, miks ametijuhendis oli vaja muuta ülesannete täitmine korralduste täitmiseks. Võib-olla sooviti viia sõnastus vastavusse avaliku teenistuse seadusega, mis ütleb, et teenistuja on kohustatud täitma vahetu ülemuse või ametiasutuse juhi ühekordseid teenistusalaseid korraldusi, mille täitmise kohustus ei tulene tema teenistuskohast. Keelatud on anda sellist korraldust, mis on vastuolus õigusaktidega, ületab korralduse andja võimupiire või nõuab tegusid, mille sooritamiseks korralduse saajal puudub õigus. Teenistuja võib teenistuskohast mittetulenevate ülesannete täitmisest keelduda, kui nende täitmine oleks suunatud tema lähedaste inimeste vastu, on tervise tõttu vastunäidustatud, ei võimalda kasutada laste kasvatamiseks ettenähtud soodustusi või eeldaks teenistuja omast kõrgemat kvalifikatsiooni või teistsugust erialast ettevalmistust.

Lisatööks palgaseaduse mõttes ei saa selliste korralduste täitmist lugeda, sest nagu küsimusest selgub, oma põhitööd küsija sel ajal ei tee. Sama lugu on riigiteenistujate töötasustamise määruses toodud täiendavate teenistusülesannetega – needki eeldavad, et tehakse nii põhitööd kui ka lisa- ehk täiendavat tööd.

Ometi nähtub küsimusest, et küsija asutuses rikutakse seadust, kuna teenistuja peab eelkõige täitma oma ettenähtud teenistuskohustusi ja teenistuskohast mittetulenevaid korraldusi saab anda vaid ühekordselt, seega erandlikult, hädavajaduse korral. Kindlasti ei tohi need muutuda püsivaiks, see oleks vastuolus seaduse mõttega ja muudaks teenistuskohustuste sätestamise õigusaktides ja ametijuhendis mõttetuks.

Olukorra lahendamiseks tuleks pöörduda asutuse juhi poole palvega võimaldada oma teenistuskohustuste täitmist ja lõpetada lõputute ühekordsete ülesannete andmine. Võimalik on ka kokkulepe, et nende korralduste täitmine on lisa- ehk täiendav töö, mille eest makstakse lisatasu.