Helve Toomla
jurist

•• Tööandja soovib vähendada mu palka 20 protsendi võrra, tööaega aga mitte vähendada – mõlemat n-ö poolte kokkuleppel. Põhjendus: tööd ei ole. Olen kontoritöötaja, minu töömaht ei sõltu tootmisest, töökoormus ei vähene. Saan täiesti aru ettevõtete raskest olukorrast ja oleksin selle kärpega ka nõus, kuid on üks „aga”. Tööandja tingimus on, et palgakärbe tehakse määramata ajaks ehk selle ajani „kuni olukord ja majandusseis paranevad”. Minu kui töötaja jaoks on see äärmiselt ebamäärane tingimus. Kui ma nõustun, siis ei ole ju tööandjal hiljem mitte mingisugust kohustust palka endisele tasemele tõsta. Kuidas oleks kõige mõistlikum ja kahepoolselt õiglane see kokkulepe teha? Tööandja eelistab seadust ses küsimuses mitte järgida ja rõhuda kahepoolsele kokkuleppele, mis iseenesest on töötajale ju kahjulik.

Palgakärpe sidumine sellise tingimusega, nagu on seda tähtaeg „kuni olukord ja majandusseis paraneb” on tõesti selline, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või mitte. St, et see on äramuutev tingimus ja seega tühine. Kuidas lahendaks sellest tuleneva palgavaidluse töövaidluskomisjon või kohus, ei oska siiski öelda, sest võidakse juhinduda ka mitmetest teistest seadusesätetest.

Küsijale on väga raske nõu anda, ehk võiks palgakärpega siiski ainult tähtajaliselt nõus olla. Tähtaeg ei pruugi ju väga lühike olla ja seda saab edaspidi pikendada, kui leitakse, et majanduslik olukord on endiselt kehv.

•• Töötasin firmas seitse aastat ja kaheksa kuud. Tööandja koondas mind 1. oktoobril ette teatamata päevapealt. Puhkust oli mul saada nelja kalendriaasta eest. Kas mu lõpparve arvestati õigesti, see sisaldab ühe kuu koondamishüvitist, keskmist palka 60 kalendripäeva eest (etteteatamisaja puudumine) ja 112 kalendripäeva (4 x 28) puhkuse kompensatsiooni?

Lõpparves peab olema 1. oktoobriks välja teenitud palk ehk töötasu, ühe kuu keskmine töötasu hüvitiseks koondamise eest ja hüvitisena 60 kalendripäeva sisse jäävate tööpäevade palk, mida oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.

Tükitöö puhul on selleks tasuks minu arvates keskmine töötasu, ajapalga korral vastav ajapalk. Kasutamata jäänud puhkuse hüvitist ei saa arvutada mitte kalendri- vaid tööaastate eest, nii ei pruugi olla õige 4 x 28 tehe. See võib olla ka näiteks 3 x 28, millele lisatakse kaheksa kuuga välja teenitud 19 kalendripäeva pikkune kasutamata puhkus.

Teadmata küsija tööaastaid ja kasutatud puhkusi, ei saa täpselt sellele küsimusele vastata. Arvestada tuleb seejuures uues töölepinguseaduses ette nähtud nelja-aastase hüvitisenõude aegumisega.


Palk.ee vastas teemale: #45202 14 aastat 3 kuud tagasi
Selgituseks, Palk.ee on avaldanud Eesti Päevalehe artikli juristile esitatud küsimuste ja vastustega.
Kui soovite juristile omalt poolt küsimusi esitada või tagasisidet anda, on teil võimalus saata kiri See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. (originaalartikli lõpus toodud emaili aadress).
Ants vastas teemale: #45200 14 aastat 3 kuud tagasi
Teie kui jurist peaksite andmagi vastuse, missuguste "teiste seaduste" alusel see palgavaidlus veel toimuda saab! Praegu tuleb välja, et jurist soovitab töötajal alandlikult kõigega nõus olla ja edasi teenida! Võib olla olukord siiski, äkki, järsku, jne paraneb ?!