(algus EPP nr 10, 13. märts 2010)

Üldised teadmised töölepingu seadusest on hädavajalikud.

Mis on katseaeg või prooviaeg?

Töösuhte esimesed neli kuud on vaikimisi katseaeg. Eesmärgiks on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida töötajale teadaolevalt temalt nõutakse lepingujärgse töö tegemisel. Ka töötaja saab proovida, kuidas tehtav töö ja töökeskkond talle meeltmööda on.

Kui töösuhe ei vasta ootustele, võivad pooled katseajal töölepingu üles öelda, teatades sellest ette 15 kalendripäeva.

Mõnel ettevõtjal on laiduväärne äriplaan tööletahtjaid ebaseaduslike proovipäevadega katsetada ja siis teatada, et te ei sobi ikka meile ja aitäh tulemast ning palka me loomulikult selle nädala eest ei maksa. Kui töötaja aga ära tõendab, et tegelikult ta ikkagi töötas seal firmas, on tal töövaidluskomisjoni kaudu võimalik nõuda vähemalt töötasu, sest tasuta proovitöötamist pole olemas.

Meenub üks majutusfirma, kes koristajakan-didaatidest proovipäevade tegemiseks järjekorra moodustas. Töötajad rabasid oma paremuse tõestamiseks ennastsalgavalt. Mitme kuu jooksul kulus firmal raha ainult tavapäraste puhastusvahendite varu uuendamiseks ja maja läikis keldrist katuseni.

Kuidas leppida kokku tööülesanded?

Töölepingus ei ole kõige olulisem kokku leppida ametinimetuses, vaid täidetavates tööülesannetes, mis lepingu lahutamatu lisana võivad sisalduda ka mõlema poolt allkirjastatud ametijuhendis. Töötajale edaspidi antavad korraldused peavad olema seotud tööülesandega ja üldjuhul ei pea töötaja täitma käsku, mis ei puutu tema töösse või ei ole seadusega ette nähtud, v.a hädavajadusest tingitud juhtudel. Kui ikka radiaatori lõhkemise tõttu on keldris vesi põlvini ja kaubad upuvad, võib tööandja moodustada töötajatest koristajast kuni finantsjuhini inimketi ja korraldada ämbritega vee ammutamise kuni pumbameeste saabumiseni.

Mida palga suuruse kokkuleppes tähele panna?

Töötajale makstakse rahapalka ja et töötamine on seotud tööajaga, peab ka töötasu suurus kroonides seonduma ajaühikuga (tunnipalk või kuupalk).

Tööstuses, kus midagi toodetakse ja toote valmistamiseks on ette nähtud keskmise töötaja töökiiruse järgi tuletatud normaeg, kehtestab tööandja tavaliselt tükitööhinded, mida töötajale tutvustatakse ja sel juhul on lepingus märgitud palga arvutamise viisiks "tasu tükitööhinnete alusel". Töötad kiiremini -teenid rohkem. Kuid sellele vaatamata tuleb töölepingus ikkagi kirja panna ka töötasu rahalises väljenduses, sest kui tööd napib või tükitööhindeid alandatakse, on töötajal õiguspärane ootus ja võimalus lubatud kümnete tuhandete asemel vähemalt mingit kokkulepitud summat nõuda.

Töölekauplemise käigus võib tööandja lisaks palgale tõotada töötajale mitmesuguseid hüvesid - ametiauto kohe istumise alla, mobiilikõned lausa limiidita, fitness-klubi külastamine poole hinnaga jne. Kindlasti tuleb nõuda, et see kõik - niinimetatud muud hüved -lepingusse kirja saaksid, muidu võib töötaja hiljem leida end katteta lubaduste lõhkise küna ees, tööandja aga pööritab silmi ega taha mingeid kokkuleppeid mäletada.

Kuid kokkulepitud muude hüvede osaliselt kasutamata jätmisel ei ole töötajal õigus nõuda selle asemel raha. Näiteks kui firmas toimuvad suvepäevad ja töötaja ei osale, ei saa ta nõuda, et tööandja ühe töötaja kohta kavandatud lõbustuste maksumuse talle rahas välja maksaks.

Töötasu osas kehtib puutumatuse põhimõte -väljateenitud palgast midagi kinni pidada saab ainult konkreetsel juhul töötaja eelneval nõusolekul.

Järgmisel nädalal räägib Neenu Pavel kui pikad võivad olla töövahetused, kuidas toimub töölepingu tingimuste muutmine ja kas töö kõrvalt õppides on õigus õppepuhkusele.


Neenu Pavel
Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni tööinspektor-jurist