Artiklid

Kas 2009. aasta suvel jõustunud uus töölepingu seadus on hea?

Hästitoimiva töösuhte tagavad mõistlikkus, hea­uskne käitumine ja vas­tastikune lojaalsus ehk teise poole huvidega ar­vestamine. Tööinspekt­siooni juristi infotelefo­nil helistajatele vastates sõelusin suurest murede-ookeanist välja alljärg­nevad korduvad küsimu­sed, et heita valgust uue­nenud töölepingu seadu­se sätetele.

Kuidas end et­te valmistada uude töösuhtesse astumi­seks?

Kõige parema etteval­mistuse tööleasumiseks annab "vaenlase" tund­maõppimine - kuula­ke, mida tuttavad räägi­vad oma töösuhetest, õp­pige teiste kurbadest ko­gemustest, heitke pilk ka töölepingu seadusele. Ot­se hädavajalik on uurida tulevase tööandja taus­ta krediidiinfo maksuvõl­gade raporti leheküljelt, sest naiivne on uskuda, et võlgnevuste kuristik­ku langenud firma leiab regulaarselt raha just teie töö tasustamiseks.

Kuidas sõlmida kirjalik tööleping?

Viimasel ajal kurdavad töölesoovijad, et nii mõ­nigi tööandja eksitab neid väitega, et uue seaduse järgi ei pea enam tööle­pingut kirjalikult sõlmi­ma. Töölepingu seaduse kohaselt aga on jätkuvalt nõutav töölepingu kirja­lik vormistamine, et fik­seerida vähemalt tähtsai­mad pooltevahelised kok­kulepped - tööülesannete kirjeldust, töö eest maks­tava tasu suurust, tööae­ga, töö tegemise koht.

Kokkulepitud tingimu­si saab muuta ainult kok­kuleppel, nende tingi­muste olulisel rikkumi­sel, ükskõik kas tööandja või töötaja poolt, saab tei­ne pool töölepingu era­korraliselt üles öelda.

Seadus annab loete­lu ka muudest andme­test, mida tööandja peab töötajale kirjalikult teatavaks tegema. Näiteks millised on tööandja keh­testatud reeglid töökor­raldusele: tööpäeva algus ja lõpp; lõunapausi pik­kus; kas ja kuna teatatak­se tööajakava; kas tööae­ga arvestatakse summeeritult jms.

Tähelepanuta ei saa jätta ka lepingueelseid läbirääkimisi, kus lisaks töökoha kompamisele tuleb kindlasti rääkida ka endast selliseid olu­lisi eraelulisi asjaolusid, mis võivad töökohustus­te täitmist mõjutada, na­gu sõltumine ühiskond­likust transpordist, vaja­dus osaleda õppetöös, õi­gus pikendatud põhipuh­kusele, ja kuidas sel juhul töölkäimist häireteta korraldada.

Eeldatakse, et tööle­ping esitatakse töötaja­le enne tööle asumist. Kui seda pole tehtud, tu­leb töölepingut järjekind­lalt nõuda, sest tööandja viivitlemine tekitab põh­jendatud kartust, kas ta mitte ei soovi töötajat n-ö mustalt (loe: riigimakse deklareerimata) kasuta­da. Tööandja peab kirja­liku lepingu sel juhul esi­tama kahe nädala jook­sul. Kõige parem on nõue esitada e-kirja teel, siis jääb maha taasesitatav jälg võimalike tõenduste tarbeks.

Mis siis, kui tööta­ja ei saa töölepingu kõikidest punktidest aru?

Seadus kohustab töö­lepingu andmeid esitama heauskselt, selgelt ja aru­saadavalt, seega - spetsiifilise juriidilise termi­noloogia kasutamine on põhjendamatu. Nalja­tamisi öeldakse ju küll, et töötaja ja tööandja ei peagi seaduse keeruli­sest keelest aru saama, sest kui nad tegutsevad mõistlikult ja hea usu põ­himõtetest lähtuvalt, toi­mib töösuhe niigi. Alles siis, kui tüli majas, pöör­dutakse kohtusse ja koh­tunik juba oskab seadust tõlgendada.

Kui aga töölepingu projekt tekitab kõhklusi-kahtlusi ja tööandja poolt antud selgitused ei rahul­da, tuleks enne selle all­kirjastamist pöörduda mõne õigusbüroo või ka tööinspektsiooni juristide poole ning lepingupunk­tid koos üle vaadata, sest antud allkirja enam taga­si ei võta. Teatavaks ta­gaukseks on vaid säte, et seadusest töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

Neenu Pavel
Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni tööinspektor-jurist