Töölepinguseaduse kohaselt võib töölepingu sõlmida 7-14-aastase alaealisega, kui selleks on taotletud tööinspektori nõusolek ja ka lapse seaduslik esindaja on oma nõusoleku või siis tagantjärele heakskiidu andnud.

Töölepingu alusel töötavate alaealiste töötingimuste ja -kohustuste üle teostab riiklikku järelevalvet tööinspektsioon. 7-12-aastased tohivad teha kerget tööd ainult kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse vallas, mille alla ajalehemüük sugugi ei mahu.
Kuid töötamine - millegi tegemine tasu eest - saab käia nii töölepingu kui ka mõne muu võlaõigusliku lepingu alusel.

Töölepinguga on tegemist sel juhul, kui töötaja teeb tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, ning talle makstakse selle eest tasu. Ei ole aga sugugi nõutav, et ajalehti võib müüa ainult töölepingusuhtes, nagu näiteks R-kioski töötajad.

Väikeste ajalehemüüjate puhul ongi üldjuhul tegemist tehinguga, kus võlaõiguslikust lepinguvabaduse põhimõttest juhindudes on pooled valinud teistsuguse lepingulise suhte. Sel juhul ei ole sõlmitud töölepingut, vaid suuline või kirjalik leping.

Selline tehing on kehtiv siis, kui on olemas seadusliku esindaja nõusolek, mille viimane sarnaselt töölepingu sõlmimisegagi annab eelnevalt või kiidab hiljem heaks.
Lapsevanemal peab olema ülevaade oma lapse tehingutest ja tingimustest ning ta saab ka endale enne selgeks teha, milliseid õigusi ja kohustusi erinevad lepingu vormid kaasa toovad.

Kolmandal isikul, näiteks tööinspektsioonil, ei ole õigust pooltevahelisse lepingu valikusse sekkuda, ehkki sellist suhet avalduse alusel kontrollides eeldatakse, et tegemist on töösuhtega, kui väidetav tööandja ei tõenda muu võlaõigusliku lepingu kehtivust.

Võlaõiguslike suhete ja lepete üle tööinspektoril kontrolliõigus puudub.
Paraku - kus liigub raha, võivad tekkida ka probleemid. Näiteks ei suuda väike lehepoiss enne uue partii ajalehtede ostmist eelmise koguse eest tasuda.

Siinkohal paneksin vanematele südamele - kui annate nõusoleku oma lapsega mis tahes lepingu sõlmimiseks, uurige, millistel tingimustel töötama hakatakse.

Kui mured on juba tekkinud, tuleks alaealise seaduslikul esindajal pöörduda kohtu poole, et nõuda tema lapse teostatud tehingu tühiseks tunnistamist, kuna lepingu sõlmimiseks puudus vanema nõusolek. Tehing on tühine ka siis, kui tehingust tekivad isikule otsesed tsiviilkohustused, näiteks võlad.

Neenu Pavel

Tööinspektsiooni jurist