Heli Raidve ja Mari Rask annavad ülevaate töölepingu seaduses ettenähtud rasedate ning rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusega töötajate töötingimuste regulatsioonist ning ka muude seadustega ettenähtud erisusi rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks.

Raseda ning rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusega töötaja töötingimused

Varemkehtinud seaduse alusel oli kõigil töötajatel haiguslehe alusel õigus nõuda üleviimist terviseseisundile vastavale tööle.
Kehtiv töölepingu seadus näeb sellise võimaluse ette ainult rasedatele ja töötajatele, kellel on õigus kasutada rasedus- ja sünnituspuhkust. Vastavalt töölepinguseadusele on neil õigus nõuda tööandjalt ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd, kui töötaja terviseseisund ei võimalda töölepingus ettenähtud tööülesandeid täita kokkulepitud tingimustel.

Rasedale laienevad TLS §-s 18 toodud õigused sõltumata sellest, kas tal on juba õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele või mitte.
Töötaja, kellel on õigus kasutada rasedus- ja sünnituspuhkust, on äsjasünnitanud naine, kellel on seaduse alusel õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele sünnitusjärgselt.

TLS § 59 lg 1 ja ravikindlustuse seadus sätestavad, et rasedal on õigus saada sünnitushüvitist 140 kalendripäeva. Ka mitmike või tüsistustega sünnituse korral ei ole emal enam õigust saada pikemalt sünnitushüvitist.

Õigus saada 140 kalendripäeva eest sünnitushüvitist on naisel juhul, kui ta on jäänud rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnitamiskuupäeva.

Juhul, kui rasedale on antud raseduse ajal terviseseisundile vastavat tööd, on tal õigus saada 140 kalendripäeva eest sünnitushüvitist juhul, kui ta on jäänud rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnitamiskuupäeva.

Seega laieneksid TLS §-s 18 ettenähtud õigused äsjasünnitanud naisele kuni 110 kalendripäeva ulatuses pärast sünnitust sõltuvalt sellest, kas ta raseduse ajal kasutas terviseseisundile vastava töö nõudeõigust või mitte.

Äsjasünnitanud naise õigus saada terviseseisundile vastavat tööd on sisuliselt seadusega ettenähtud teoreetiline võimalus, kuna praktikas naised pärast sünnitust kasutavad sünnituspuhkust. Kui naisel ei ole tervisekindlustust ja tal ei olnud õigust saada rasedus- ja sünnituspuhkust, siis pärast lapse sündimist on tal õigus saada vanemahüvitist 435 päeva sõltumata tervisekindlustuse olemasolust.
Seega saab TLS §-s 18 ettenähtud terviseseisundile vastava töö nõudeõigusest rääkida ikkagi vaid raseda töötaja puhul.

Terviseseisundile vastava töö nõudmise õigus hõlmab:
• meditsiinilistele näidustustele vastava töö nõudeõigust (näiteks õigus keelduda raskuste tõstmisest),
• sobiva tööaja korralduse nõudeõigust (näiteks õigus keelduda öötööst, vahetustega tööst).

Varemkehtinud seaduse kohaselt oli keelatud rakendada rasedaid töötajaid öötööle ja ületunnitööle isegi juhul, kui töötaja oli sellega nõus või avaldas selleks ise soovi. Kehtiv töölepingu seadus sellist piirangut ette ei näe. Rasedatel töötajatel on õigus keelduda ületunnitööst või öötööst, kui koos arstiga on jõutud järelduseni, et öötöö või ületunnitöö on liiga koormav ja võib kahjustada töötaja enda või tulevase lapse tervist (nõuda terviseseisundile vastavat tööaja korraldust). Seega, kui ohtu tervisele ei ole, võib rase või äsjasünnitanud töötaja teha öötööd ja ületunnitööd.

Töötaja peab terviseseisundile vastava töö taotlemisel esitama tööandjale arsti tõendi, millest nähtuvad terviseseisundi tõttu töötamise piirangud ning ettepanekud terviseseisundile vastavate tööülesannete ja -tingimuste kohta.
Vastavalt esitatud tõendile saab tööandja hinnata, kas tal on töötajale sobivat tööd anda.

Kui tööandjal ei ole võimalik rasedale või äsjasünnitanud töötajale tema terviseseisundile vastavat tööd anda, võib töötaja tööülesannete täitmisest ajutiselt keelduda.

Vastavalt ravikindlustuse seaduse §-le 51 on terviseseisundile vastava töö andmine või tööst keeldumine TLS § 18 alusel ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtum.
Terviseseisundile vastava töö andmise korral hüvitab haigekassa töötajale kalendripäeva keskmise töötasu ja terviseseisundile vastava töö eest makstava töötasu vahe.
Tööülesannetest keeldumise korral makstakse töötajale haigushüvitist.
Kui varemkehtinud seaduse kohaselt pidi tööinspektor tuvastama, et tööandjal tõesti vastavat tööd anda ei ole, siis alates 1. juulist 2009 sellist nõuet enam ei ole.
Hüvitise määramise ja maksmise aluseks on haigusleht.

Rasedate ja rinnaga toitvate töötajate täiendavad õigused

Enne 1. juulit 2009 reguleeris rasedate ja rinnaga toitvate töötajate täiendavaid õigusi töö- ja puhkeaja seadus. Alates 1. juulist 2009 on see regulatsioon vastavalt töölepingu seaduse rakendussätete §-le 176 üle viidud töötervishoiu ja tööohutuse seadusesse.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 10 sätestab järgmiselt:

1. Tööandja peab looma rasedatele ja rinnaga toitvatele naistele sobivad töö- ja olmetingimused.

2. Tööandja peab järgima rasedate ja rinnaga toitvate naiste töölerakendamisel nende ohutuse tagamiseks õigusaktidega sätestatud piiranguid.

3. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega (Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrus nr 95).

4. Tööandja on kohustatud andma rasedale arsti otsuses näidatud ajal vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, mis arvatakse tööaja hulka.

5. Last rinnaga toitval emal on õigus saada lisavaheaegu rinnaga lapse toitmiseks kuni lapse poolteiseaastaseks saamiseni. Lisavaheaegu antakse iga kolme tunni järel kestusega iga kord mitte alla 30 minuti. Kahe või enama alla poolteiseaastase lapse toitmiseks antava vaheaja kestus peab olema vähemalt üks tund.

6. Vaheajad lapse toitmiseks arvatakse tööaja hulka ja nende eest makstakse keskmist töötasu riigieelarve vahenditest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu, välja arvatud, kui emale makstakse vanemahüvitist lapse kasvatamise eest.

Olulisi erinevusi võrreldes varemkehtinud korraga sätestatud ei ole.
Eeltoodud loetelu on antud eesmärgiga juhtida lugejate tähelepanu asjaolule, et kuigi neid erisusi ei ole sätestatud töölepingu seaduses, ei ole nad kuhugi kadunud ja kehtivad edasi teises seaduses.

Loe pikemalt Heli Raidve ja Mari Raski poolt koostatud ja Äripäeva kirjastuse poolt välja antud „Töölepingu seadus praktikas 2010“ 2. raamatust, mida saab tellida SIIN (http://www.raamatuklubi.aripaev.ee/?ID=635143b9-1354-4e45-ac92-51bbf183ef9d).

Mari Rask
Heli Raidve
Heli Raidve Tööõigusabi AS, juhataja