Helve Toomla, jurist
•• Õpetaja tuli tööle 2009. aasta septembris. Kuidas talle tulnuks puhkust arvestada? Kas 19 kalendripäeva eelmise aasta eest pluss 37 kalendripäeva käesoleva aasta septembrini? Või hoopis 19 päeva pluss 56 kalendri-päeva ajavahemiku jaanuar kuni detsember 2010 eest? Esimesel puhul jääb septembri-detsembri vahemik alati järgmisse kalendriaastasse. On see seadusega kooskõlas? Asutus ei taha puhkust ette anda, sest õpetajad liiguvad ühest töökohast teise ikka just septembris. Milline variant olnuks õige?
Mõlemad variandid on võimalikud. Teist võimalust kasutades tuleks puhkust anda avansiks, sest neli kuud septembrist detsembrini 2010 on välja töötamata ja kedagi ei saa sundida avanssi, mis sisuliselt on ju laen, andma ega võtma. Selleks peab ikka olema poolte kokkulepe.
Õpetaja seadusjärgne puhkus on 56 kalendripäeva ja selle saab ta esimese variandi rakendamise korral kätte. Kui 19 väljateenimata puhkusepäeva kohta kokkulepet ei ole, ei saa õpetaja seda ka nõuda. Järgmisel aastal kordub sama töötatud aja eest puhkuse andmise kord, kui avansis kokku ei lepita.
Tingimata peaks jälgima, et eelmise aasta puhkuseosa ei aeguks, selleks tuleb see hiljemalt iga aasta lõpuks ära kasutada. S.t 2010. aasta puhkuseosa tuleb ära kasutada hiljemalt 31. detsembriks 2011, 2011. aasta osa 2012. aasta lõpuks jne. Seadusega on see kooskõlas, sest töölepinguseaduse § 68 lg 1 kohaselt antakse põhipuhkust töötatud aja eest.
Inimestele, kes ilmtingimata tahavad suvel puhkusele jäädes kätte saada kogu tänavuse kalendriaasta puhkuse, tuletan meelde: kui tööleping mis tahes alusel lõpeb, on tööandjal või-malik – erinevalt varem kehtinud korrast – ettesaadud puhkusetasu ühepoolselt (ilma töötaja nõusolekuta) töötasust kinni pidada.
•• Astusin ülikooli päevasesse õppevormi, täiskoormusega magistriõppesse. Et samal ajal töötan täiskohaga, küsin: kas minu õpingud lähevad tasemekoolituse alla ja kas mul on õigus saada õppepuhkust? Kui jah, siis kui pikk on õppepuhkus ja kas selleks ajaks säilitatakse töötasu alammäär? Millised dokumendid tuleb tööandjale esitada?
Aasta tagasi 1. juulil jõustunud täiskasvanute koolituse seaduse § 8 lg 5 sõnastuse kohaselt antakse õppepuhkust töötajatele ja avalikele teenistujatele, kes osalevad ka tasemekoolituse päevases õppevormis ja täiskoormusega õppes. Tasemekoolituseks loetakse põhi-, kesk-, kutse- ja kõrghariduse omandamist. Päevane täiskoormusega magistriõpe kuulub seega samuti tasemekoolituse hulka.
Õppepuhkust saab muudetud seaduse kohaselt koolitusasutuse teatise alusel 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul ja sel ajal makstakse keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest, ülejäänud kümne päeva eest tasu maksma ei pea, isegi mitte alampalga ulatuses. Tasemekoolitus ei eelda, et õpitaks sama eriala, millel töötatakse. Töö-andjad on kohustatud lubama õppepuhkusele kõiki, kes tasemekoolituses osalevad, olenemata sellest, mida nad õpivad ja kas õpitav eriala on töökohal vajalik.
Saada oma tööalane küsimus: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Tasub teada
•• Kehtiva töölepinguseaduse (TLS) § 67 ütleb: töötajal on õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses (TÄKS) ette nähtud tingimusel ja korras.
•• Töötajal on õigus saada tasustamata puhkust sisseastumis-eksamite tegemiseks.
