Tarbija24 avaldab igal nädalal ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekordne probleem puudutab olukorda, kui inimene töötab ilma töölepinguta.

Küsimus

Töötan tööandja juures ilma kirjaliku töölepinguta ja tööandja ei ole mulle töötasu maksnud. Minu küsimused on, kas tööandjal on kohustus mulle tööleping esitada ja kas minul on õigus tööandjalt töölepingut nõuda? Kas minul on õigus tööandjalt töötasu nõuda, kui mul töölepingut ei ole?

Vastab tööinspektor-jurist Sirje Aava

Töölepingu kirjaliku dokumendi puudumine ei välista töösuhet. Töölepingu kui kokkuleppe sõlmimine on reguleeritud töölepingu seaduse ja võlaõigusseadusega. Töölepingu sõlmimiseks on vajalik kattuvate tahteavalduste olemasolu, millega soovitakse luua töösuhe. Tööleping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe kõigis neile olulistes tingimustes.

Oluliste tingimuste loetelu määravad töötaja ja tööandja vastastikusel kokkuleppel. Reeglina on olulisteks tingimusteks, mis tuleb töölepingus kokku leppida, töötasu, tööaeg, tehtavad tööülesanded, töö tegemise koht. Seadus sätestab ka andmete loetelu, millest tuleb töötajat enne tööle asumist teavitada. Näiteks töötasu ja tööülesanded on eelduslikult tingimused, milles töötaja ja tööandja enne töölepingu sõlmimist kokkuleppe saavutavad.

Kui kõiki seaduses loetletud andmeid ei ole kokku lepitud, tuleb tööandjal neist töötajat kirjalikult teavitada. Tööandja peab töötajat teavitama oma kontaktandmetest, tööle asumise ajast, tehtavatest tööülesannetest, töötasust, palgapäevast, tööajast, töökohast, puhkuse kestusest, töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadest, töökorralduse reeglitest, kohalduvatest kollektiivlepingutest jm.

Teavitatavad andmed peavad sisalduma töölepingu kirjalikus dokumendis, milleks ülalmainitult on näiteks töölepingu lisa. Tööandja võib nõuda töötaja kinnitust selle kohta, et vajalikud andmed on talle esitatud. Andmete saamist kinnitab töötaja allkiri. Andmed peavad töötajale olema esitatud enne tööle asumist. Kui tööandja ei ole andmeid tööle asumise päevaks esitanud, võib töötaja neid igal ajal nõuda. Tööandja peab sellisel juhul esitama vajalikud andmed kahe nädala jooksul töötaja nõudest.

Seega on töötajal õigus esitada tööandjale töölepingu kirjaliku dokumendi nõue kirjalikus, taasesitatavas vormis, kas e-kirjaga või paberkandjal avaldusega, avalduse võib saata ka tähitud kirjaga. Kui tööandja ei väljasta töötajale tema nõudel töölepingu kirjalikku dokumenti, siis on töötajal võimalus esitada avaldus tööinspektsioonile ning tööinspektsioon otsustab tööandja suhtes väärteomenetluse alustamise üle.

Samuti tuleb töötajal esitada tööandjale maksmata töötasu nõue kirjalikus, taasesitatavas vormis, andes soovi korral tööandjale mõistliku aja nõude täitmiseks.

Juhtumil, kui tööandja ei täida töötaja nõudeid, siis töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks, sealhulgas töölepingulise suhte tunnustamise ja maksmata töötasu nõudega, on töötajal individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse alusel võimalus pöörduda avaldusega töövaidluskomisjoni või kohtusse, järgides seaduses sätestatud nõuete esitamise tähtaegu. Nõuded peavad olema toetatud tõenditega, milleks võivad olla ka tunnistajate ütlused.

Toimetas: Tarbija24