Sotsioloog Iris Pettai sõnul on vanemaealised Eesti tööturul keerulises olukorras ning selle üheks põhjuseks on, et nii riik kui tööandjad peavad nendesse investeerimist mõttetuks.

Eesti tööealisest elanikkonnast kolmaniku moodustavad üle 50-aastased. Kõige enam töötab neid haridussüsteemis, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas ning põllumajanduses, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Töötuid on selles vanuserühmas koguni 30%. Nii nagu nooredki, on üle 50-aastased tööturul riskigrupiks. Pettai rõhutas aga, et noorte ja vanemaealiste probleemid on erinevad.

"Kui vanemaealine kaotab töö, siis ta võib küll olla väga hea jurist või insener, kuid kui tööandja vaatab tema passinumbrit, siis on kõik," märkis ta.

"Vanemaealised peavad reeglina otsima tööd aasta või rohkemgi. Pikaajalistest töötutest moodustavad vanemaealised kolmandiku, mis on väga suur osakaal," ütles Pettai.

"Üle 80% vanemaealistest töötab aga allpool oma võimeid, kvalifikatsiooni või eriala," lisas ta.

Töötukassa koolitustel saavad osaleda ka vanemaealised, kuid Pettai kinnitusel on ametil neile pakkuda väha töökohti.

"Ka seal vaadatakse passinumbrit. Üks probleem on see, et kui inimene üle 60-aastane, siis teda enam naljalt ei koolitata ning tal on raske saada töötukassas nõustamist," ütles ta.

"Tööandjad ei taha temasse investeerida, riik ei taha temasse investeerida - arvatakse, et see on mõttetu."

Töötukassa Harjumaa osakonna juhataja Siim Sarapuu ei olnud aga sellega nõus. "Teatavatel juhtudel peame me inimest ise motiveerima, et ta oleks nõus koolitusele minema," kinnitas ta.

"Selle vanusegrupi puhul lööb kohati välja, et nõutakse töökohta, mitte koolitust. Selle taga võib peituda hirm, et koolitusel ei saada hakkama," rääkis Sarapuu.

"Kui sellest hirmust üle saadakse, on inimese soov ja tegelik hakkamasaamine hoopis teine asi."

Allikas: ERR