Signe Kalberg

Õpetaja töömaht ei ole tööandja määrata, vaid otsustatakse pooltevahelisel kokkuleppel.

Paljud õpetajad seisavad igal õppeaastal raske valiku ees: kas soostuda töötama vähendatud töömahuga ja säilitada siiski pidev sissetulek või lasta end koondada? Mitu õpetajat, kelle töökoormust on tööandja – kool – soovinud uue õppeaasta alguses lepingu lisalehega järjekordselt vähendada, on pöördunud selle pärast töövaidluskomisjoni.

„Õpetajad on leidnud, et kooli direktor survestab neid töömahu vähendamiseks ning ainuvõimalikuks sammuks on ise tööleping üles öelda, seejuures erakorraliselt tööandjapoolse töökohustuste rikkumise tõttu,” selgitab vaidluste sisu tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjoni juhataja Ilona Küüts.

Levinud näib olevat arvamus, et hoolimata õpetajaga töölepingus kokku lepitud tööajast (nn töömahust) määrab tööandja iga õppeaasta alguses töötajale uue töömahu ja õpetajal ei ole mingit kaasarääkimise õigust. Kui väheneb koormus, väheneb ju ka töötasu, õpetajale aga justkui avaldataks survet, et ta nõustuks järjest väheneva töömahuga. „Selline seisukoht ei ole päris täpne,” tõdeb Küüts.

Oluline tingimus

Probleemi harutamiseks tuleb lahti lüüa töölepingu seadus (TLS) ja pöörata tähelepanu kahele sättele. Küütsi sõnul peab tööandja tööle asuvale õpetajale, nagu igale teisele töötajale, TLS § 5 lg 1 p 7 alusel töölepingu kirjalikus kaasdokumendis teatama tööaja ehk aja, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid. Tegemist ongi nn töömahuga, mida varem on nimetatud ka tööajanormiks.

„See on aeg, mille ulatuses peab tööandja kindlustama töötaja kokkulepitud tööga, ning tööaeg on kas täistööaeg või osaline tööaeg,” täpsustab Küüts. Tavaliselt lepitakse tööaeg kokku töölepingus ja seda võib nimetada töölepingu oluliseks tingimuseks.

Teiseks sätestab TLS § 12, et töölepingut, s.t selle tingimusi saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Kui tööandja pakub õppeaasta või poolaasta alguses õpetajale allkirjastamiseks töölepingu lisadokumenti, milles töömaht erineb algses töölepingus kokku lepitud tööajast (näiteks täistööajast) või õppeaasta alguses kokku lepitud tööajast (kui muudatus pidi kehtima õppeaasta lõpuni), peab õpetaja otsustama, kas ta nõustub sellega või mitte.

„Seega ei ole seaduse silmis tegemist õpetaja sundseisu panemisega ega tööandja ühepoolselt määratava uue tööajaga, vaid poolte kokkuleppel muudetava tööajaga,” selgitab Küüts. Tööaja muudatus lepitakse omavahel kokku ka siis, kui töölepingus seisab, et igal õppeaastal vormistatakse (vahel nimetatud ka: määratakse, lepitakse kokku) õpetaja töömaht töölepingu lisalehega.

Pärast muudatuse allkirjastamist on uue töömahu kokkulepe sõlmitud ja kehtib õppeaasta lõpuni (tavaliselt 31. augustini).

Aga kui õpetaja lisalehte ei allkirjasta? „Siis ei ole uut kokkulepet sõlmitud ning kehtib töölepingu põhidokumendis kokkulepitud tööaeg, sest muud tööaja kokkulepet ei ole ja eelduslikult (tähtajalise muudatuse puhul) on eelmise õppeaasta tööaja kokkulepe kaotanud oma kehtivuse,” selgitab Küüts. Kokkulepitud tööaja ulatuses on õpetajal õigus tööd nõuda. Kui tööd ei anta, võib ta nõuda keskmise töötasu maksmist (TLS § 35 alusel).

Kui kool ei kindlusta õpetajat töölepingus kokkulepitud tööga kokkulepitud mahus ega maksa kindlustamata aja eest ka keskmist töötasu, saab öelda, et tööandja rikub töölepingu tingimusi. See annab töötajale alust oma tööleping tööandjast tuleneval põhjusel erakorraliselt üles öelda ja tööandja peab maksma töötajale hüvitist tema kolme kuu keskmise töötasu määras.

Nimetatud kaebuse menetlus tööinspektsioonis alles käib.

Võib järgneda ka koondamine

On selge, et tööandja saab õpetajale pakkuda sellist töökoormust, mis vastab kooli nõudmistele, vajadustele ja võimalustele. Kui õpetaja ei nõustu vähendatud töökoormusega edasi töötama, siis lõpeb tema töö senistel tingimustel ehk töölepingus kokkulepitud tööajaga. Tööandja jaoks tekib sel juhul nn koondamisolukord.

„Teatavasti peabki tööandja pakkuma koondamise olukorras töötajale võimalusel tööd teistel tingimustel, sealhulgas väiksema töökoormusega,” ütleb Küüts.

Muudatustega nõustumise korral vormistatakse kahe poole allkirjadega dokument (milleks sisuliselt on ka eelnimetatud töölepingu lisaleht uue töökoormusega; alaline muudatus tuleb siiski vormistada töölepingu põhitekstis), töötaja jätkab tööd ja koondamist ei tehta.

Kui töötaja muudatusega ei nõustu, võib tööandja tema töölepingu üles öelda (TLS § 89 lg 1), makstes töötajale sõltumata tema tööstaažist selle tööandja juures hüvitist ühe kuu keskmise töötasu määras.