Teisipäev, 24. veebruar on Eesti Vabariigi aastapäev ja rahvuspüha, millele eelnevat tööpäeva on tööandja kohustatud kolme tunni võrra lühendama.
Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna sõnul on seaduse mõte selles, et lühendatud peab olema just riigipühale vahetult eelnev tööpäev. Seega peab kolme tunni võrra tööaega lühendama kõigil inimestel, kes töötavad esmaspäeval, 23. veebruaril.
Tööpäeva lühendamine ei sõltu tööpäeva kestusest. Näiteks osalise tööaja puhul, kui töötaja on tavapäraselt ametis ainult 3 tundi päevas, siis riigipüha-eelsel päeval ei pea ta üldse tööle tulema.
Kui aga ettevõtte tegevusalast tulenevalt pole võimalik tööpäeva lühendada, peab tööandja saavutama töötajaga kokkuleppe, et ta töötaks riigipüha-eelsel päeval sama kaua kui tavaliselt. „Oluline on meeles pidada, et kui töötaja ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei ole tööandjal õigus teda selleks sundida,” kinnitas Raigna.
Kui töötaja on nõus tööpäeva lühendamata jätmisega ning ta töötab mittesummeeritud tööajaarvestuse alusel, loetakse need kolm tundi ületundideks.
Summeeritud tööajaarvestusega töötamisel aga väheneb töötaja kalendaarne tööajanorm kolme tunni võrra. See, kas nende kolme tunni näol on tegemist ületunnitööga, selgub arvestusperioodi lõpus. Ületunnitöö hüvitatakse töötajale tasulise vaba ajaga või kokkuleppel 1,5-kordse tasuna.
Juhul, kui tööandja majandustegevuse tõttu ja töötajale kehtestatud töögraafiku alusel on vajalik töötada ka Eesti Vabariigi aastapäeval makstakse töötajale kahekordset tasu.
Eesti Vabariigi rahvus- ja riigipühad, millele eelnevaid tööpäevi lühendatakse on: uusaasta, Eesti Vabariigi aastapäev, võidupüha ja jõululaupäev.
