Merike Lees

Kui tööandja ja töötaja vahel tekib puhkuseaja suhtes vaidlus, ja kui tööandjal ei ole jaanuaris töötajale allkirja vastu tutvustatud puhkuste ajakava ette näidata, jääb õigus töötajale.

Kui tekib vaidlus ja tööandja väidab, et ta tutvustas meili teel töötajatele puhkuste ajakava, siis on seda väga raske tõendada, rääkis Heli Raidve Tööõigusabi ASi juhataja Heli Raidve seminaril "Puhkuseseadus praktikas".

"Paber on alati parem tõend kui e-kiri ja kui paberit ei ole, siis usub töövaidluskomisjon töötajat," selgitas ta.

Tööandjatele palju peavalu valmistav nõue panna puhkuse ajakavad paika juba jaanuaris tuleneb põhiseaduse mõttest, mille järgi on töötaja perekond ja eraelu puutumatud ning töötajal peab olema võimalus oma perega puhkust pikemalt ette planeerida.

"Kui tööandja jättis puhkuste ajakava tegemata, siis ei saa lubada olukorda, kus töötaja on tema meelevallas. Seetõttu ongi töötajal õigus sellisel juhul ise oma puhkuse aeg valida," ütles Raidve.

Küsimusi tekitab ka alla seitsmeaastast last kasvatava isiku õigus valida puhkust temale sobival ajal. Kuidas suhtuda vabaabielumehesse, kes kasvatab koos elukaaslasega viimase last, või vanaemasse, kes tegelikult oma alla seitsmeaastast lapselast kasvatab?

Siin ei ole nii oluline lapse sugulusaste, kui see, kes tegelikult teda kasvatab, rõhutas Heli Raidve.

"See põhimõte tuleb samuti põhiseadusest ning kaitseb lapse õigusi ja huve. Lapse huvides on, et teda kasvatav isik saaks veeta koos perega puhkuse, järelikult tuleb arvestada selle töötaja puhkusesooviga," kommenteeris Raidve. "Vanemail, kes kasvatavad alla seitsmeaastast last, on õigus saada puhkust neile sobival ajal."

Ehkki praktikas on levinud puhkuse kasutamine osade kaupa, millest ühe osa pikkus on vähemalt 14 päeva ja teised võivad olla lühemad, ei vasta see seaduse mõttele.

Heli Raidve andmeil on terviseuuringutega kindlaks tehtud, et inimene ei puhka end välja lühemal kui 14päevasel perioodil. Seega saab jagada puhkust 14päevasteks osadeks ehk 28päevane puhkus võiks moodustada kaks osa.

Eestis on seda sätet tõlgendatud nii, et üks puhkuse osa peab olema 14 ja ülejäänud puhkuse võib võtta ka päeva kaupa. Sellega on aga seaduse mõte kaduma läinud, leidis Raidve. Kui puhkuse üks osa on 14 päeva ja ülejäänud puhkus antakse paari päeva kaupa, on juriidiliselt küll kõik korrektne, ent töötaja tervisele see kasulik ei ole.

Puhkuseseaduse kohaselt aeguvad nelja aasta jooksul kasutamata puhkused, selle aastaga siis 2003. ja 2002. aasta puhkused. Seega ei saa neid puhkusi hiljem ei välja anda ega välja maksta.

Nii ongi tekkinud olukord, kus tööandjad vormistavad puhkusi kahe päeva kaupa nädalavahetustel, et luua nii alus puhkusetasude jupi kaupa välja maksmiseks, selgitas Raidve. Enne 2002. aastat välja teenitud puhkusi aegumine ei puuduta, kuna vastava rakendussättega puhkuseseadus jõustus 2002. aastal. Raidve arvates pole tööandjale kasulik lasta jätta töötajal puhkus kasutamata, kuna raha läheb järjest kallimaks.

Kui lähed suvel tööle välismaale, pead teadma seda, et igal riigil on oma maksuseadused ja -määrad, millega tuleks enne tööle asumist kindlasti tutvust teha. Seda saab teha näiteks sihtkohariigi saatkonnas Eestis.


Ka maksu- ja tolliameti kodulehelt leiad lingid paljude riikide maksuametite kodulehtedele.

Siinkohal mõned soovitused, mida välismaale tööle minekul tuleks silmas pidada.

• Enne Eestist lahkumist uuri, kas palka maksab Eesti või sihtkoha riigi tööandja ja kuidas toimub töö eest tasumine.
• Uuri maksu- ja tolliameti kodulehelt (www.emta.ee) või teenindusbüroost, kas Eestil on riigiga, kuhu tööle lähed, sõlmitud kahepoolne maksuleping ning millised on sinu võimalikud maksukohustused.
• Kohale jõudes uuri tööandjalt, kas ja kuidas toimub palgalt maksude maksmine (kas tööandja peab maksu kinni või pead selle ise tasuma).
• Selgita välja, kas pead seal ka tuludeklaratsiooni esitama.
• Hoia alles kõik tasu saamise või maksu maksmisega seotud dokumendid.
• Kõik välisriigis tulu saanud isikud peavad selle Eestis deklareerima, ka siis, kui välisriigi tööandja on maksud kinni pidanud ja tasunud.
• Kui välisriigis on tulumaks vastavalt selle riigi seadustele tasutud ning välisriigil on maksustamise õigus (mille tagab kahepoolne maksuleping), siis välismaa tulu Eestis topelt ei maksustata.
• 2007. aastal teenitud tulude deklareerimise aeg on 1. jaanuarist
31. märtsini 2008.
Välismaalt saadud tulu deklareeritakse tuludeklaratsiooni juurde käival eraldi vormil, mida saab esitada kas paberil või interneti kaudu.
• Kui esitad välismaa tulude deklaratsiooni internetis, pead teadma, et andmeid välismaalt saadud palga ja makstud tulumaksu kohta maksu- ja tolliamet eeltäidetud deklaratsioonile ei kanna (nagu enamiku Eestis saadud tulude puhul), vaid need tuleb endal deklaratsioonile märkida.
• Eesti maksu- ja tolliamet saab vajadusel välisriikide maksuametitelt küsida lisainfot maksustamise tegelike asjaolude kohta.

Vajadusel küsi nõu maksu- ja tolliameti infotelefonilt 8800811.

Allikas: maksu- ja tolliamet

Heli Raidve
Heli Raidve Tööõigusabi AS

Kuigi üldjuhul ei maksta müügitöötajale lisatasu välja pärast töölepingu lõppemist, võib töötaja selle vaidlustada ja maksmata jäänud tasu hiljem välja nõuda.

Tavaliselt makstakse müügitöötajale kokkuleppelist lisatasu protsendina tema müügitulemuselt. Enamasti ei maksta sellist lisatasu töötajale pärast töölepingu lõpetamist.

Ometi on olemas sellise kokkuleppelise lisatasu maksmisega seonduvat kohtuasi, mida lähemalt tutvustangi.

Nimelt sõlmisid töötaja ja tööandja töölepingus kokkuleppe, mille kohaselt tööandja maksab töötajale viimase poolt sõlmitud lepingute alusel laekuvatelt arvetelt 2% lisatasu (brutotasu, millest arvatakse maha riigimaksud).

Töötaja sõlmis lepinguid kuni töölepingu lõpetamise päevani. Lõpparve koosseisus maksis tööandja välja ainult põhipalga ja kasutamata puhkuse hüvituse.

Töötaja esitas töövaidluskomisjonile avalduse ja palus välja mõista:
* tema poolt sõlmitud lepingute alusel lisatasu, mis oli töölepingu lõppemise päevaks selgunud (tema poolt väljastatud arved laekunud);
* viidatud lisatasu lõpparve koosseisus maksmata jätmise eest ühe kuu keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest;
* lisatasu lepingutelt, mis olid töötaja poolt enne töölepingu lõppemist sõlmitud ja arved väljastatud, kuid mille alusel tasu laekus tööandjale pärast töötaja töölt lahkumist.

Tööandja väitis, et töölepingu lõppemisega lõppevad ka pooltevahelised õigused ja kohustused, sh lisatasu maksmise osas.

Aga nii töövaidluskomisjon, linnakohus kui ka ringkonnakohus rahuldasid töötaja nõude ja mõistsid tööandjalt muu hulgas välja lisatasu lepingutelt, mille töötaja oli sõlminud enne töölepingu lõpetamist, kuid millede alusel väljastatud arved laekusid pärast töölepingu lõpetamist.

Töövaidlusorganid asusid seisukohale, et töölepingu kohaselt pidi lisatasu saamiseks olema täidetud kaks eeldust: töötaja oli sõlminud lepingu ja selle alusel väljastatud arve oli laekunud.

Lepinguid oli töötaja kohustatud sõlmima kuni töölepingu lõpetamise päevani ja on selge, et nende alusel väljastatud arvete laekumine sai toimuda alles pärast töölepingu lõppemist.

Töötajal oli õigus saada töölepingu kehtivuse ajal tehtud töö eest kokkulepitud premiaalse iseloomuga lisatasu. Kui selle suurus selgub alles pärast töölepingu lõppemist laekuvatest summadest, tuleb lisatasu ikkagi välja maksta.

Samas ei ole pärast töölepingu lõppemist lisatasu maksmine alati automaatne kohustus.

Näiteks on linnakohus andnud hinnangu autode müügist arvutatud lisatasu nõudele, kus pooled andsid vaidluse käigus lisatasu saamise alusele erineva tõlgenduse.

Kohus asus seisukohale, et võlaõigusseaduse N 29 lg 5 kohaselt tuleb kokkuleppes märgitud termini "müüdud auto" sisustamisel lähtuda lepingust ning poolte vahel väljakujunenud praktikast.

Töölepingu kohaselt pidi lisatasu saamiseks olema sõlmitud leping, tasutud ettemaks ja auto olema ostjale üle antud.

Kohus ei aktsepteerinud töötaja tõlgendust, mille kohaselt lõppesid tema kohustused müügiprotsessis pärast tellimuse vormistamist ja auto üleandmine ei ole määrav.

Kohus leidis, et selline tõlgendus oli vastuolus töötaja ametijuhendis märgituga ning lisatasu maksmine oli otseses seoses ametijuhendis sätestatud töökohustuste korrektse täitmisega.

Seega saab korrektseks tööülesannete täitmiseks lugeda müügiprotsessi lõpuleviimist ning kuna töötaja ei viinud müügiprotsessi lõpuni, ei olnud tal ka õigust kokkuleppes sätestatud lisatasule.

Kirjeldatud lahenditest selgub, et töölepingus kokku lepitud lisatasu maksmise kohustust töölepingu lõppemine automaatselt ei lõpeta.

Kokkuleppeliste lisatasude arvestamise ja maksmise sõnastamisel peavad pooled kokkuleppe praktikas realiseerumise eriti hoolikalt läbi mõtlema.

Et välistada lisatasu arvestamise ja väljamakse tegemise kohustust pärast töölepingu lõppemist, võiksid pooled töölepingus üheselt ja selgelt kokku leppida, et müügist tekkivat lisatasu ei arvestata ega maksta müügilt, mille eest tasu laekub alles pärast töötaja töölepingu lõppemist.

Palgaseaduse järgi võib maksta töötajale lisatasusid

* seadusest tulenevad (nt ületunnitöö, puhkepäeval töötamise eest)
* tööandja ühepoolse otsuse alusel makstud lisatasud
* töölepingust või kokkuleppest tulenevad (pooled on sõlminud kokkuleppe, sätestanud ise arvutamise alused ja maksmise korra)

Helve Toomla
ametiühingute jurist

•• Töötasin kahe tööandja juures töölepingutega. Ühest firmast, kuhu esitasin tööraamatu, lahkusin katseaja lõpus töö sobimatuse tõttu. Töölt lahkudes tehti tööraamatusse sissekanne töölepingu lõpetamise kohta. Kuidas teha uut sissekannet, sest samal ajal jätkasin tööd samadel tingimustel teise tööandja juures? Ise raamatupidajana sooviksin teha tööraamatusse sissekande teise tööandja juures töötamise kohta, aga kuna töölepingute sõlmimise kuupäevad kattuvad, siis ei oska seda teha.

Inimene võib tööajanormi piires üheaegselt töötada mitme tööandja juures, seetõttu võivad tööraamatu kanded ajaliselt kattuda. Teine tööandja teeb oma kande järgmise järjekorranumbri all töölepingu andmete alusel. Tööstaaži selle tõttu kellelegi topelt ei arvestata.

•• Olen vanemapuhkusel. Kuna ma ei kavatse vanas töökohas tulevikus jätkata, siis kas mul on õigus ennast töötuna arvele võtta ning alustada uue töökoha otsimist?

Jah, selleks on küsijal õigus. Töötuna arvele võtmiseks tuleb pärast töölepingu lõpetamist pöörduda tööturuametisse, esitada sinna nõuetekohane avaldus, isikut tõendav dokument, tööraamat, töölepingu lõpetatud eksemplar ning haridust, eriala, ametit ja kutset tõendavad dokumendid.

Teavet tööturuameti teenuste kohta ja avalduse vormi võib saada ameti koduleheküljelt www.tta.ee.

Töölepingut lõpetades tuleb tingimata arvestada seda, et töötuskindlustushüvitist ei ole õigust saada inimesel, kelle tööleping on lõpetatud omal soovil või poolte kokkuleppel. Hüvitist ei maksta ka juhul, kui tööleping on lõpetatud distsiplinaarkaristusena.

•• Kuidas toimida, kui asutuse juht keeldub töötaja lahkumisavaldust vastu võtmast, lihtsalt viskab selle prügikasti?

Sellisel juhul tuleb lahkumisavaldus kirjutada kahes eksemplaris ja anda üks tööandja (asutuse) esindajale üle allkirja vastu. Avalduse võib anda ka asutuse sekretärile, kes paneb töötaja eksemplarile sissetulnud kirja registreerimise numbri ja kuupäeva. Kui neid võimalusi ei ole, tuleb lahkumisavaldus saata tähitult posti teel ja väljastusteatega asutuse ametlikul aadressil.

Niina Siitam
TI õigusosakonna juhataja

Kui lennuk hilineb ja töötaja saabub komandeeringust laupäeval, kas siis tuleb talle selle puhkepäeva eest maksta? Komandeeritud oli ta tööpäevadeks ja tööandja ei soovi laupäeva eest maksta, kuna peab lennuki hilinemist vääramatuks jõuks.

Päevaraha makstakse teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest. Olukorras, kus töötajast sõltumata asjaolul võib teeloleku aeg pikeneda, tuleks tööandjal pikendada esialgselt kavandatud lähetusest tagasijõudmise aega ja maksta päevaraha ka selle päeva eest. Kas töötajale tuleks teeloleku aja eest maksta ka töötasu, õigusakt otseselt ei sätesta. Kuna töölähetuse ajaks loetakse ka teeloleku aega ja vastavalt palgaseadusele tagatakse töölähetuse ajaks keskmine palk, tuleb asuda seisukohale, et ka teeloleku aja eest makstakse keskmist palka.

Tööandja maksmisest keeldumise alusena toodud lennuki hilinemine kui vääramatu jõud ei ole asjakohane.