Articles
Kui teie eeltäidetud deklaratsioonil ei ole kuvatud mahaarvatavaid kulusid või kui mahaarvamiste andmed on vigased või ebatäpsed, siis pöörduge palun kulude tegemise kohta tõendi saamiseks isiku (koolitusasutus, pank...) poole, kellele te vastava summa tasunud olete. Tõendi alusel saate vastavad andmed deklaratsioonile lisada või ebatäpsused parandada.
Samas palume, et te teataksite maksuametile meili teel (This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.) või e-maksuameti kaudu isiku nime ja registrikoodi, kellele tehtud kulutuste andmeid deklaratsioonil ei ole. Andmete täpsustamiseks ja olukorra selgitamiseks on vajalikud teie nimi, isikukood ja kontaktandmed.
Isikute nimekirjad, kes on andmed mahaarvatavate kulude kohta maksuametile esitanud, leiate siit:
1) finantsasutused
Füüsiliste isikute poolt tasutud eluasemelaenu intressid
10004252 EESTI ÜHISPANK, AS
Täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel füüsilistelt isikutelt saadud kindlustusmaksed
10016829 ERGO ELUKINDLUSTUSE AS
10142356 HANSAPANGA KINDLUSTUSE AS
10561490 SAMPO ELUKINDLUSTUS, AS
10055769 SEESAM ELUKINDLUSTUSE AS
10525330 ÜHISPANGA ELUKINDLUSTUS, AS
Füüsiliste isikute poolt soetatud vabatahtliku pensionifondi osakute ja nende soetamisel makstud summad
10004252 EESTI ÜHISPANK, AS
Füüsiliste isikute poolt tasutud õppelaenu intressid
10060701 HANSAPANK, AS
10040839 SAMPO PANK, AS
10004252 EESTI ÜHISPANK, AS
NB! Eesti Ühispanga eluasemelaenu ja õppelaenu intresside andmeid näete, kui sisenete
e-maksuametisse läbi U-neti
2) koolitusasutused
Töötajate reaalsed sissetulekud on viimaste aastate jooksul jäänud sisuliselt samaks, sest vähenenud on ümbrikupalga maksmine ja ületunnitöö tegemine ning brutopalga kasvu on ära söönud inflatsioon, vahendab Postimees Online Eesti Päevalehte.
Kui 1998. aasta lõpus oli töötaja keskmine netosissetulek 2761 krooni kuus, siis 2002. aasta alguses oli see vaid 2673 krooni, selgub Soome teadlaste Balti riikides läbi viidud tööelu uuringu baromeetrist.
Kuigi statistika kinnitab brutopalga pidevat kasvu, siis uuringu järgi on kolm põhjust, miks töötajate kätte jääv rahasumma on isegi vähenenud. 1998. aasta uuringust möödunud aja jooksul on vähenenud ümbrikupalga maksmine ja tasustatud ületunnitöö tegemine.
Keskmist palgataset alandab ka see, et uusi töökohti lisandub peamiselt teenindussfääris, kus palgad on suhteliselt madalad.
Kuigi vähenenud on mustalt tehtav töö ja ületunnitöö, on see toimunud ainult tasustatavate ületundide arvelt. Täielikult kompenseerimata või vabade päevadena korvatavate ületunnitööde maht on jäänud endiseks.
Kahe uuringu vahelisel ajal on kasvanud ka kirjalike tähtajatute töölepingute alusel sõlmitud püsivate töösuhete arv. Kuigi Euroopa Liidu maadega võrreldes on Eestis endiselt väga kõrge tähtajaliste töölepingute osa (23 protsenti), siis võrreldes Läti ja Leeduga on see oluliselt madalam. Vähenenud on ka ebaseaduslike ehk suuliste lepingute arv.
Eesti, Läti ja Leedu tööelu baromeeter koostati Soome tööministeeriumi poolt koostöös Helsingi Ülikooliga. Uuring analüüsib tööelu muutusi 1998. aasta lõpust 2002. aasta alguseni. Esimene samalaadne uuring pärineb aastast 1999.
PM Online
Niina Siitam
tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja
Käesoleva aasta 1. jaanuarist jõustunud töötuskindlustuse seaduse muudatuse kohaselt ei ole töötajal, kellega lõpetati tööleping poolte kokkuleppel, õigus taotleda töötukassast hüvitist, mistõttu peab töötaja endale selgelt aru andma, kas nõustuda tööandja ettepanekuga lõpetada tööleping poolte kokkuleppel või mitte.
Kui töötajal on uue töö saamine ette näha või uus töökoht juba olemas, ei too sel alusel töölepingu lõpetamine kaasa töötaja jaoks ebasoodsat tagajärge. Kui aga uue töö saamine/leidmine ei ole lähiajal ette näha, tuleb tõsiselt kaaluda sel alusel töölepingu lõpetamiseks nõusoleku andmist.
Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel
Poolte kokkuleppel võib töölepingu lõpetada igal ajal, kui üks pooltest esitab vastavasisulise kirjaliku taotluse ja teine pool annab lepingu lõpetamiseks kirjaliku nõusoleku.
Nii sätestab töölepingu seaduse § 76 tekst. Esmapilgul tundub sel alusel töölepingu lõpetamine lihtne, kuna kohustuslikke nõudeid ei etteteatamise ega hüvitise maksmise kohta seadus ei esita. Ainsaks tingimuseks on see, et lepingupooled on sel alusel töölepingu lõpetamises eelnevalt kokku leppinud. Kokkulepe peab olema kirjalik ja eelnema töölepingu lõpetamisele. Kirjaliku ettepaneku poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamiseks võib teha kas töötaja või tööandja. Töötaja teeb ettepaneku avaldusega, milles ta avaldab soovi lõpetada tööleping poolte kokkuleppel, näidates ära ka töölepingu lõpetamise soovitava kuupäeva. Kui tööandja annab selleks kirjaliku nõusoleku, on töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel õiguspärane. Kui ettepaneku tegijaks on tööandja, peab ka tema kirjalik ettepanek sisaldama soovi lõpetada tööleping poolte kokkuleppel, näidates töölepingu lõpetamise soovitava kuupäeva. Tuleb silmas pidada, et see on ettepanek, mitte aga teatis töölepingu lõpetamise kohta. Ettepanek eeldab teise poole otsust kas võtta ettepanek vastu või keelduda sellest. Kui teine pool sel alusel töölepingu lõpetamiseks nõusolekut ei anna, ei ole töölepingu lõpetamine lubatud. Kirjaliku nõusoleku võib pool esitada kas ettepaneku juurde või anda eraldi vastuses.
Hüvitise maksmist seadus ei kohusta
Kuigi seadus ei kohusta lepingupooli töölepingu lõpetamisest ette teatama ega hüvitist maksma, on sellekohane kokkulepe lubatud. Kui tööandja on nõus töötajale maksma töölepingu lõpetamise hüvitist, tuleb hüvitise suurus kirjalikus kokkuleppes näidata.
Sagedasem viga, mida sel alusel töölepingu lõpetamisel tehakse, on eelneva kirjaliku kokkuleppe sõlmimata jätmine. Seda tavaliselt siis, kui soov töölepingu lõpetamiseks tuleb tööandjalt. Tavaliselt teeb tööandja töötajale suuliselt ettepaneku tööleping poolte kokkuleppel lõpetada. Töölepingusse lõpetamise kande tegemise, lõpparve maksmise ja tööraamatu kätteandmisega loeb tööandja töölepingu lõppenuks. Vaatamata sellele, et pooled võisidki töölepingu lõpetamises suuliselt kokku leppida, kuid sellekohase kirjaliku kokkuleppe sõlmimata jätmise korral ei saa töölepingu lõpetamist lugeda seaduslikuks. Antud alusel töölepingu lõpetamiseks on eelnev kirjalik kokkulepe oluline vorminõue, mille rikkumise korral on töötajal õigus nõuda töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist. Töötaja allkiri töölepingus lõpetamise kande juures, kus on näidatud töölepingu lõpetamise alus ja formuleering viitega § 76, ei ole vaadeldav kokkuleppena töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel.
Kuigi poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamise alus eeldab mõlema poole soovi tööleping lõpetada, on sagedased juhtumid, mil töötaja hilisema väite kohaselt saadi temalt nõusolek ähvarduse või pettuse teel. Viimane on eriti levinud olukorras, kus seoses tööandja reorganiseerimisega ei soovi uus tööandja kõiki töötajaid üle võtta. Tavaliselt lubatakse töötaja uue tööandja juurde tööle võtta tingimusel, et ta on nõus eelmise tööandja juures töölepingu poolte kokkuleppel lõpetama. Mitte alati ei pea aga uus tööandja kinni töötaja töölevõtmise lubadusest. Poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamist soovib uus tööandja sageli ka seetõttu, et töölevõtmisel kehtestada talle katseaeg ning hakata tema pidevat tööstaaþi arvestama n.ö. nullist.
Poolte kokkulepe taga võib olla hoopis tööandja surve
Eesti Ametiühingute Keskliit kutsus oma pressiteates töötajaid üles mitte nõustuma töölepingu lõpetamisega poolte kokkuleppel.
Kampaania eesmärk on töötajate informeerituse suurendamine ja juhtumite ärahoidmine, kus töölepingu pealesunnitud lõpetamisel jääb töötaja ilma õigusest töötuskindlustushüvitisele.
Valitsuse algatusel muutis Riigikogu 18. detsembril 2002.a. töötuskindlustuse seadust. Töötajad, kes lõpetavad töölepingu poolte kokkuleppel, jäeti ilma õigusest töötuskindlustushüvitisele.
Eesti Ametiühingute Keskliit on avaldanud protesti töötuskindlustuse seaduse muudatuse vastu ning pidas selleteemalisi läbirääkimisi sotsiaalministeeriumiga ja esitles ka Riigikogu liikmetele oma seisukohta, et poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamisel töötuks jäänud töötaja peaks ka edaspidi töötuskindlustushüvitist saama.
EAKLile on väga hästi teada, et paljudel juhtudel ei ole kokkulepe töölepingu lõpetamise kohta töötaja ja tööandja vastastikune tahe, vaid töötaja jääb alla tööandja survele ning sisuliselt on tegemist koondamissituatsiooni varjamisega või "ebamugava" töötaja väljavahetamisega. Kuid sotsiaalministeeriumi esindajad ja enamus Riigikogu liikmeid EAKLi muret ei jaganud.
Pärast seaduse vastuvõtmist pöördus EAKL Vabariigi Presidendi poole palvega jätta seadus välja kuulutamata, kuna seaduse muutmine oli nende inimeste petmine, kes detsembris poolte kokkuleppel töölt ära tulid (õigustatud ootuste põhimõtte rikkumine). Seadus siiski jõustus.
Jaanuaris pöördus EAKL õiguskantsleri poole palvega kontrollida seadusemuudatuse vastavust põhiseadusele ja rahvusvahelistele õigusaktidele, kuid see menetlus võtab aega.
Töötukassa jaanuarikuu analüüsi andmetel on iga viienda töötuskindlustuse hüvitise maksmisest keeldumise põhjuseks just töösuhte lõpetamine kokkuleppel tööandjaga, mille tagajärjel Töötukassa ei saa maksta hüvitist töötuskindlustuse seaduse alusel (kuni 50% keskmisest palgast, mida töötaja sai enne töötuks jäämist). Sellisel juhul on tööotsijal õigus saada ainult töötu abiraha 400 krooni kuus.
Allikas: EAKLi infoteenistus, www.eakl.ee
Äripäev
10.03.03
Spetsialistide hinnangul võib uuest aastast jõustunud töötuskindlustushüvitise maksmise seaduse tõttu tööpuudus kevade algul suureneda, vahendab Postimees Online Eesti Päevalehte.
Tööturuameti peadirektori Mati Ilissoni sõnul võib koondamiste arv suureneda, kuna aasta algusest rakendunud töötuskindlustus tagab töötajale hüvitised töötuks jäämise, kollektiivse koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral.
Töötukassa pressiesindaja Maige Pröömi sõnul pole välistatud, et märtsis ja aprillis laekub töötuskindlustushüvitise taotlusi rohkem.
«Just maapiirkondades on taotluste sisseandmine seotud ka sellega, et töölt vabastatud või töö kaotanud inimene ootab kaks kuud, kuni ravikindlustus lõpeb, ja tuleb alles siis end töötuna arvele võtma,» lausus ta. Prööm lisas, et jaanuaris laekus töötukassale hüvitise taotlusi 1314, kuid veebruaris vaid 781.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri nõuniku Heido Vitsuri sõnul on tööpuuduse tase Eestis praegu tavapärane. «Ehitussektoris on külmade tõttu tööd vähem, kalandus seisab hoopiski,» märkis ta. «Aprillis-mais hakkab olukord ilmselt paranema, kui maailmas just midagi hirmsat ei juhtu.»
Ministri nõunik märkis, et võrreldes eelmise ja üle-eelmise aastavahetusega on tööpuuduse tase siiski küllalt madal, kuna varasema keskmiselt 14 protsendi asemel mõõdeti läinud aasta lõpus tööpuudust 11,3 protsenti.
«Erakordselt soodne olukord oli läinud aasta suvel, kus tööpuudus langes kahes kvartalis alla kümne protsendi,» ütles Vitsur. «Võiks siiski arvata, et Euroopa püsiv seisak ja loid majandusareng meie naabermajanduses avaldab ka Eestile mõju.»
PM Online
Kadri Arula
ASi KPMG Estonia maksu ja juriidilise osakonna juht
Muutunud on maksuvaba tulu mahaarvamise põhimõtted enne tulumaksu kinnipidamist, millest võidavad füüsilised isikud, kuna maksuvaba tulu mahaarvamist võimaldatakse igakuiselt ka muudelt tasudelt kui töötasu.
Samuti saab muudatusest kasu maksuamet, kuna aasta jooksul mahaarvatud maksuvaba miinimumi tulemusena jääb ära hilisem tulumaksu tagastamine.
Igakuise maksuvabastuse rakendamise aluseks on väljamakse saaja poolt väljamakse tegijale esitatud kirjalik avaldus. Avaldus tuleb esitada väljamakse tegijale (üldjuhul tööandjale) ühekordselt, so siis näiteks inimese tööle asumisel. Ülemineku sättena on nähtud ette, et avalduse peab füüsiline isik esitama 2003. aasta 1. märtsiks, välja arvatud juhul kui ta on selle juba esitanud. Eelnevalt oli selline nõue seaduses sätestatud juhtumiks, kui väljamakse saaja sai maksustatavat tulu mitmest kohast. Tänavu peaksid aga kõik tööandjad jälgima, et töötajad avalduse esitaksid, vastaselt korral puudub alus tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu mahaarvamiseks.
Töötaja poolt esitatud avaldus omab tähendust ka sotsiaalmaksu arvestamisel ja seda siis kui tekib kohustus tasuda sotsiaalmaksu riigieelarvega kehtestatud kuumääralt. Nüüdsest saab kohustus tekkida tööandjal, kellele töötaja on esitanud maksuvaba tulu mahaarvamise avalduse.
Laiendatud on nende väljamaksete loetelu, millest saab maksuvaba tulu maha arvata. Lisaks palgale, juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmele makstavatele tasudele ja pensionidele, stipendiumidele , loteriivõitudele ja elatistele saab maksuvaba tulu maha arvata ka töövõtu- või muudelt võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasult, samuti üüri- või renditasult ja litsentsitasult. Samuti rakendatakse maksuvaba tulu mahaarvamist pensionfondist või kogumispensioni kindlustuslepingu alusel tehtavatele väljamaksetele.
Kui näiteks inimese ainsaks tuluallikaks on renditasu, siis on võimalik maksuvabastust kasutada igakuiselt tingimusel, et eelnevalt on väljamakse tegijale avaldus esitatud. Samas ei vabasta nende põhimõtete rakendamine inimest tuludeklaratsiooni esitamise kohutustusest. Sellest kohustusest on ta vabastatud ainult siis kui ta ainsaks tuluallikaks oli palk, juhtimis- või kontrollorgani liikmetasud või ajutise töövõimetuse hüvitis. Piiratud ei ole tööandjate arvu, vaid kõigilt neilt tasudelt peab tulumaks olema kinni peetud.
Kui inimesele kõigil kuudel väljamakseid ei tehta või on väljamaksed väiksemad kui maksuvaba tulu, siis on alati õigus kanda maksuvaba tulu mahaarvamise kasutamata osa edasi sama kalendriaasta järgmistele kuudele. Tähtsust ei ole sellel, miks väljamakseid ei tehtud. Kuni 2002. aasta lõpuni kehtinud seaduse redaktsiooni alusel oli maksuvaba tulu mahaarvamise edasikandmine piiratud töölepingu seadusest tulenevate töölepingu peatumise juhtumitega.
Tulumaksu kinnipidamisel arvatakse maksuvaba tulule lisaks veel maha seaduses sätestatud tingimustele vastav elatis, töötuskindlustuse seaduse kohaselt kinnipeetud töötuskindlustusmakse ja kogumispensionide seaduse kohaselt kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makse sõltumata väljamakse liigist.
Page 1579 of 1599
