Articles

Published: 11 April 2002

• Äripäev
• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS

I N G E R U M E S S E N

Kuna riiklik pension ehk esimese samba suurus koosneb baas-, staaþi- ja kindlustusosakust, vähendab teise sambaga liitumisel 4% ümbersuunamine vaid viimast.

“Viimase paari nädala jooksul on hakanud paljud inimesed muret tundma selle üle, et kui nad teise sambaga liituvad, siis väheneb nende riiklik pension viiendiku võrra,” ütles Hansapanga Investeerimisfondide portfellihaldur Paavo Põld. “Suurem osa neist on kusagilt kuulnud, et tasuta lõunaid ei ole,” lisas Põld, viidates teise pensionisamba reklaamile “maksa 2% palgast ja riik annab 4% juurde”. Inimeste seas levinud on kartus, et kui ilma teise sambata on lootust pretendeerida kogu 20protsendilisele sotsiaalmaksu osale, siis teise sambaga liitunult vaid 16% ja riiklik pension väheneb viiendiku võrra.

Äripäev koostas kaks näidet, kuidas kogumispensioniga liitumine mõjutab riikliku pensioni suurust.

Riiklik pension koosneb seadusega kinnitatud baasosakust, enne 1999. aastat töötatud aastate põhjal arvutatud staaþiosakust ning alates 1999. aastast tasutud sotsiaalmaksu põhjal kujunevast kindlustusosakust.

Baasosa suurus on praegu 444 krooni. Staaþiosak sõltub sellest, mitu aastat inimene töötas enne 1999. aastat. Ühe staaþiaasta rahaliseks väärtuseks on seaduse järgi praegu 30 krooni ja 19 senti. Igal aastal see muutub vastavalt laekuva sotsiaalmaksu summale.

Kindlustusosaku suurus kujuneb alates 1999. aastast tasutud sotsiaalmaksu pealt ning selle arvutamiseks tuleb leida aastakoefitsient, mille aluseks on inimese palga suhe keskmisesse sotsiaalmaksuga maksustatavasse sissetulekusse kuus. Kuna siia hulka arvestatakse ka FIEd, siis on see summa teistsugune kui statistikaameti arvutatud keskmine palk. Sotsiaalkindlustusameti andmeil oli see möödunud aastal 4658 krooni. Teise sambaga liitudes koefitsient väheneb. Saadud summa korrutatakse seadusega määratud indeksiga, mis lähtuvalt riigile makstud sotsiaalmaksust on praegu 30,19 krooni.

Sotsiaalkindlustusameti hinnangul on probleemiks see, et inimesed ei mõtle tõsiselt sellele, et ümbrikupalka vastu võttes maksab tööandja tema pealt vähem sotsiaalmaksu ning tulevikus jääb selle võrra ka tema pension väiksemaks. “Seepärast on äärmiselt oluline, et inimesed tasuksid sotsiaalmaksu, sest selle suurus on aluseks nende riikliku pensioni arvutamisel,” ütles sotsiaalkindlustusameti pressiesindaja Elve Tonts.

Äripäev ei arvestanud näidete koostamisel inflatsiooni ja fondide tootlust. Fondihaldurid pareerivad fondide tootluse prognoosimisel, et ajaloo põhjal korvab tootlus vähemalt inflatsiooni.

Arvutuste tulemustest selgub, et tänase seisuga justkui suurt vahet polegi, kas liituda kogumispensioniga või mitte. Paavo Põllu selgitusel on aga kogumispensionisüsteem loodud seetõttu, et tulevikus vähendab meie demograafiline situatsioon esimese samba suurust, mida toodud tabelites arvestatud pole. Kui tööealiste inimeste arv väheneb, jääb väiksemaks ka kogutav sotsiaalmaksu summa, mille põhjal arvutatakse kindlustusosak. “Teine sammas tagab selle, et me ei saaks tulevikus proportsionaalselt vähem pensioni, kui tänased pensionärid,” selgitas Paavo Põld.

Kogumispensioniga liitumise mõju riikliku pensioni suurusele
VANUS 25 AASTAT
sündinud 1977. a, alustas töötamist 1999. a
töötasu 10 000 krooni kuus, aastakoefitsient 2,1; teise sambaga liitudes 1,68
töötab 63 eluaastani ja teenib keskmise palgaga võrreldes sama suurt palka.
riikliku pensioni aastahinne 1. aprillist 2002. a 30,19 krooni

ei liitu kogumispensioniga
riiklik pension:
baasosak 444
kindlustusosak (alates 1999 töötatud aastad x koefitsient x aastahinne) 42 x 2,1 x 30,19 = 2662
kokku: 3106 kr

liitub kogumispensioniga 2003. aastast
pensionifondi 2% ehk 200 krooni kuus, riigilt 4% ehk 400 krooni
pensionieani on jäänud 38 aastat ja selle aja jooksul kogub kokku 273 600 krooni, eeldatav pensioniiga on 20 aastat, seega saab iga kuu II sambast 1140 krooni

riiklik pension: baasosak 444
kindlustusosak 1999–2002 töötatud aastatelt 4 x 2,1 x 30,19 = 253
2003–2040 aastatelt 38 x 1,68 x 30,19 = 1927
kokku: 2624 kr
I ja II sammas kokku: 3764 kr


VANUS 40 AASTAT

sündinud 1962. a, alustas töötamist 1984. a
staaþ 1999. aastani 15 aastat.
praegu töötasu 10 000 krooni kuus, aastakoefitsient 3,2; teise sambaga liitudes 2,56
töötab 63 eluaastani ja teenib keskmise palgaga võrreldes sama suurt palka.
pensioniikka jõuab 2025. a
riikliku pensioni aastahinne 1. aprillist 2002. a 30,19 krooni

ei liitu kogumispensioniga
riiklik pension:
baasosak 444
staaþiosak 15 x 30,19 = 452
kindlustusosak (alates 1999 töötatud aastad x koefitsient x aastahinne) 27 x 3,2 x 30,19 = 2608
kokku: 3504 kr

liitub kogumispensioniga 2003. aastast
pensionifondi 2% ehk 300 krooni kuus, riigilt 4% ehk 600 krooni
pensionieani on jäänud 23 aastat ja selle aja jooksul kogub kokku 248 400 krooni, eeldatav pensioniiga on 20 aastat, seega saab iga kuu II sambast 1035 krooni
riiklik pension:
baasosak 444
staaþiosak 15 x 30,19 = 452
kindlustusosak 1999–2002 töötatud aastatelt 4 x 3,2 x 30,19 = 386
2003–2025 aastatelt 23 x 2,56 x 30,19 = 1777
kokku: 2615 kr
I ja II sammas kokku: 3650 kr

Published: 08 March 2002

• Äripäev
• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS

M A R T I N R A J A S A L U
Eesti Kindlustusseltside Liidu projektijuht

Käesoleva aasta teisest poolest realiseerub II sammas ehk kohustuslik kogumispension. Alates 1998. a on toiminud ka vabatahtlik pensionikindlustus ehk III sammas, mida kutsutakse ametlikult täiendavaks kogumispensioniks. 2002. a teisest poolest on Eestis kaks kogumispensioni süsteemi, mis on loomult sarnased, kuid eristatavad peamiselt maksusoodustuse suuruse, kohustuslikkuse ja valikuvõimaluste poolest.

Suurem tähelepanu on pensionireformis pööratud kohustuslikule kogumispensionile. Selleks on mitu põhjust. Esiteks on II sammas kohustuslik (pärast 1983. a sündinud inimestele ja vabatahtikult liitunutele) ning II samba loomisega kaasneb oluline riigieelarve puudujääk. 2/3 pensionifondidesse suunatavast rahast on riikliku pensionikindlustuse ressurss. Tegemist on pensionireformi kõige raskema ja poliitilisema osaga.

Täiendav kogumispension ei ole riigieelarvele sedavõrd koormav, sest riiklik soodustus on inimese oma panusega võrreldes kordades väiksem. Samuti on võimalik katta kindlustuslepinguga varade investeerimise riskid ja valida mitmete erinevate finantstoodete vahel. Seetõttu on III sammas stabiilsem süsteem. III samba kindlustusmaksete tulust mahaarvamine ja pensioni maksustamine reguleeriti tulumaksuseadusega 1998. aasta augustis. Regulatsiooni on mõnel korral täpsustatud. Viimane täpsustus sai Riigikogu heakskiidu 2002. aasta 20. veebruaril. Ligemale 3 aastaga, mil tulumaksusoodustusega täiendava kogumispensioni kindlustust on inimestele pakutud, on vastavaid lepinguid sõlmitud kokku umbes 35 000. Aasta 2001 näitas, et inimesed säästavad pensioniks kindlustust kasutades umbes 170 miljonit krooni aastas. Seega on kindlustuse klientidel oodata tulumaksutagastusi ligemale 45 miljoni krooni eest.

Kogumispensioni puudutavad maksusätted
Täiendava kogumispensioni kindlustusleping on tulumaksuseaduses reguleeritud järgmiselt:

Sõlmitav kindlustusleping peab vastama kogumispensionide seaduses täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kohta käivatele sätetele
Tulust võib maha arvata täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel makstud kindlustusmakseid kuni 15% ulatuses deklareeritavast aastatulust
Säte, mille kohaselt võib tulust maha arvata kuni 100 000 krooni, kuid mitte rohkem kui 50% tulust, täiendava kogumispensioni kindlustuse makseid ei puuduta
Soodustuse saamiseks tuleb esitada maksuametile tuludeklaratsioon koos kindlustusandja poolt väljastatud tõendiga, maksuamet tagastab 26% kindlustusmaksetest
Enne kindlustusvõtja 55aastaseks saamist tehtavad väljamaksed on maksustatud 26% maksumääraga
Pärast kindlustusvõtja 55aastaseks saamist kokkulepitud perioodil makstav pension on maksustatud 10% maksumääraga, eluaegse annuiteedi vormis makstavat pensioni ei maksustata
Kindlustusvõtja täielikult ja püsivalt töövõimetuks jäämise korral maksustatakse (olenemata kindlustusvõtja vanusest) kokkulepitud perioodil makstav pension 10% maksumääraga, eluaegse annuiteedi vormis makstavat pensioni ei maksustata
Pärast käesoleva aasta 1. maid sõlmitud lepingu puhul peab maksuvaba või 10% maksumääraga maksustatava pensioni saamiseks lisaks punktides 5 ja 6 toodule olema kindlustuslepingu sõlmimisest möödunud rohkem kui 5 aastat
Surmariski kindlustamisel täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguga kehtib kaks regulatsiooni. Kui kindlustusvõtja arvab surmariski eest makstud kindlustusmakset oma aastatulust maha, siis maksustatakse soodustatud isikule makstav hüvitis 26% maksumääraga. Kui kindlustusvõtja ei arvesta surmariski kindlustusmakse osa tulust maha, siis ei maksustata ka väljamakset
Pärast käesoleva aasta 1. maid sõlmitud lepingu puhul ei saa surmariski eest makstud kindlustusmakse osa tulust maha arvata, seega ei maksustata uute lepingute alusel makstud surmahüvitisi
Allikas: Eesti Kindlustusseltside Liit

Published: 10 March 2002

• Äripäev
• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS

K A I L I S I I L A K
OÜ Pearu jurist

Tänases Eesti ühiskonnas on palju pensioniealisi töötajaid, kes ei ole veel pensionärid, ja töötavaid pensionäre. See on tingitud mitmest asjaolust (nt vajadus kvalifitseeritud tööjõu järele), kuid olulisim on vast liiga väike pension, mis ei võimalda inimväärset äraelamist.

1. jaanuarist jõustunud töötuskindlustusseadusega (TSK) luuakse Eesti töötukassa, määratakse selle ülesanded, eelarve kujundamine ja sellest tehtavate väljamaksete kord; kes on kindlustatu ja kel neist on õigus töötuskindlustuse hüvitisele. TSK järgi on kõik töötajad, sh nii töötav pensionär kui ka pensioniealine töötaja ja neid tööle võtnud ettevõte maksustatud uue kohustusliku maksega – töötuskindlustusmaksega.

Seaduste vastuolu on tekitanud küsimusi nii tööandjate kui ka töötajate, eriti aga pensioniealiste töötajate ja töötavate pensionäride seas.

Tööandjate probleemid seonduvad ühelt poolt ettevõtte kulude suurenemisega (0,5% iga töötaja palgalt) ja teisalt kehtima hakanud töötuskindlustusmakse arvutamise ja kinnipidamisega just töötaja kindlustusmakse osas. Nimelt on tööandjale pandud kohustus arvutada, kinni pidada ja maksuameti pangakontole üle kanda töötaja kindlustusmakse.

Töötaja küsimused on seotud esmalt saamata jääva palga (praegu 1%) ja erisoodustuste vastuvõtmise osas. Tööandjale on see kasulik, kuna erisoodustuselt ei tule maksta töötuskindlustusmaksu. Kuid just palgalt makstud sotsiaalmaksu järgi toimub pensioni arvestus ja keskmiselt palgalt arvutatakse puhkusehüvitist, haigusraha jne. Töötaja peab valima tänase päeva või kaugema perspektiivi vahel.

TSK kohaselt peab isik, kel on õigus hüvitist saada, olema töötu, kes on arvele võetud töötu sotsiaalse kaitse seaduse (TSKS) alusel. Töötu on selle seaduse järgi täieliku või osalise töövõimega isik kuni vanaduspensioni eani.

Arvestada tuleb sellega, et töötuskindlustuse puhul on tegu sundkindlustusega (TKS § 2) ja makseid peavad tasuma kõik töötajad, sh töötavad pensionärid ja pensioniealised töötajad. TKSi järgi ei saa vanuse tõttu töötu olla ei töötav pensionär ega pensioniealine töötaja. Neil puudub õigus riikliku töötu abiraha saamiseks, kuid täitmisele kuulub kohustus loovutada väljateenitud palgast 1% töötuskindlustusmakse katteks.

Seega koheldakse töötajaid seaduse ees kindlustusmakse kinnipidamise staadiumis võrdselt, kuid kogutud vahendite jaotamisel jagunevad nad isikuteks, kel on õigus saada hüvitist töötuks jäämise korral ja kel seda õigust ei ole (pensioniealised).

Põhiseadus keelab diskrimineerimise varalise ja sotsiaalse seisundi vm asjaolude tõttu, kuid antud juhul ei kohelda hüvede jaotamisel nende hüvede loomiseks kohustatud isikute gruppe võrdselt. Põhiseaduse järgi on Eesti kodanikul õigus riigi abile puuduse korral. See on kodaniku õigus riigi, mitte teise kodaniku suhtes.

Töötava pensioniealise isiku või töötava pensionäri töötasust mahaarvatav osa on kehtiva regulatsiooni tulemusel käsitletav kohustusliku annetusena selleks, et riik saaks vahendada ühe kodaniku õigust saada materiaalset toetust teiselt kodanikult.

Vähekindlustatud isikute grupid on asetatud olukorda, kus nende teenitud raha kuulub kohustuslikus korras ümberjaotamisele. Sellega piiratakse ühe grupi kodanike vabadusi ja õigusi teise arvel.

Siinkohal saab muidugi väita, et TKS § 5 annab hüvitiste liigituse, mille kohaselt töötaja vanus ei oma tähtsust, kuid tegu on erijuhtudega, mitte laia isikute ringi puudutavaga. Lisaks töötuskindlustushüvitisele on ette nähtud ka hüvitis töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral ja samuti hüvitis tööandja maksejõuetuse korral.

Maksejõuetuse korral on sellise hüvitise maksmine ennekõike kasulik töötajale, kes sõltumata vanusest saab siiski teatud summa muidu saamata- jäävast rahast. Hüvitis töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral huvitab kindlasti aga ka tööandjat, sest tema maksekoormus väheneb.

TKS § 16 lg 2 kohaselt saab tööandja vabastatud töötajale maksta vähem toetust, kui töösuhte katkestamisel on seadusega ette nähtud. Tööandjal tuleb vähem maksta summa, mis on võrdne töötajale töötukassast makstava summaga. Tööandja peab selleks esitama taotluse töötukassale. Seega maksab töötaja oma töötuskindlustusmaksetega osaliselt kinni ka iseenda töölt vabastamise.

Seaduste täitmine on kohustuslik, kuid kui nende rakendamine piirab oluliselt kodanike õigusi ja vabadusi, tuleks veel kord põhjalikult kaaluda nende vajalikkust ja vastavust riigi põhiseadusele. Praegu on pensioniealine töötaja ja töötav pensionär sattunud sundolukorda, mida saab heastada ainult, muutes TKSi või TSKSi.

Published: 21 February 2002

• Äripäev
• Töö- ja puhkeaja seadus

SULEV OLL

Eile Äripäeva seminaril esinenud omanimelise Tööõigusabi ASi juhataja Heli Raidve väitis, et töö- ja puhkeaja seadus lubab teha ületunnitööd varasemast tunduvalt rohkem.

Heli Raidve väide, et töötaja võib teha ületunnitööd varasemaga võrreldes kordades rohkem, tugineb töö- ja puhkeaja seaduse §-le 9. Selles on kirjas, et koos ületunnitööga ei või tööaeg nädalas ületada keskmiselt 48 tundi neljakuulise arvestusperioodi jooksul, töötajat ei ole lubatud rakendada ületunnitööle üle nelja tunni päevas ja vahetuse kestus koos ületunnitööga ei tohi ületada 12 tundi.

“Sellest tuleneb, et keskmiselt võib ületunnitööd teha 8 tundi nädalas,” rääkis Raidve. “Arvestades, et aastas on 52 nädalat, võib ületunnitööd teha 416 tundi aastas. Juba ainuüksi see arv on suurem kui vana seadusega lubatud 200 tundi.”

See aga pole kogu seadusega lubatud ületunnitöö, sest § 9 järgi võib töötajat tema nõusolekul rakendada täiendavalt ületunnitööle 200 tunni ulatuses aastas. Raidve sõnutsi tähendab sõna “täiendavalt” seda, et 200 tundi ületunnitööd võib eeltoodule lisada. “Nende kahe liigi alusel võib ületunde olla kokku juba 616,” ütles ta.

Hoopis kaotab ületundide ülempiiri seadusse kirjutatud lause, mille kohaselt piirnorme ei rakendata vääramatust jõust tingitud vajaduse korral, kuhu kuuluvad loodusõnnetuste, tootmisavariide jms-ga seonduv. Viimane säte pole siiski uus, sest ka varasema seaduse järgi ei kohaldatud toona kehtinud 200tunnist piirnormi vääramatust jõust tingitud asjaolude puhul.

Üldine lubatud tööaeg on Raidve sõnul 1. jaanuarist kehtiva töö- ja puhkeaja seadusega siiski vähenenud, seda rohkem kui 3500 tunnilt aastas alla 3000-le tunnile. Vähenemine toimus eelkõige kohakaasluse kadumise arvel. Kuni eelmise aasta lõpuni võis põhikoha ja kohakaasluse tööaeg kokku olla 60 tundi nädalas, seega 3120 tundi aastas, millele lisandus 200 ületunnitöö tundi põhitöökohal, lisaks sama palju ka kohakaaslasena. “Tegelikult võis inimene töötada kõikide töölepingute alusel kokku 3520 tundi aastas,” ütles Raidve.

Kuna alates sellest aastast kohakaaslust ei ole ja kõiki töölepinguid peetakse võrdseteks, võib töötaja töötada kõikide töölepingute alusel kokku 40 tundi nädalas ehk 2080 tundi aastas. Lisades siia 616 tundi ületunde, moodustab põhitöö ja ületunnitöö kokku 2696 tundi. “Seega tohib töötaja uue seaduse alusel teha tööd 824 tundi vähem kui vana seaduse alusel,” lausus Raidve.

Raidve sõnul paneb muretsema siiski see, et keegi ei kontrolli, kas töötaja ikka töötab nädalas kõikide lepingute alusel keskmiselt 48 tundi või ületab selle piiri. “Juba on tekkinud olukord, kus töötajal on mitu töölepingut ja ta töötab iga lepingu alusel 48 tundi nädalas pluss 200 tundi aastas,” rääkis ta.

Äripäeva seminaril esinedes käsitles Raidve veel töö- ja puhkeaja seaduses olevat uut mõistet – iseseisva otsustuspädevusega töötajat. Raidve sõnul ei määra iseseisva otsustuspädevusega töötaja tööaega otseselt ega kaudselt tööandja. Talle võib jätta kohaldamata ületunnitöö piirnormid, tema kohta ei peeta tööaja arvestust, õhtuse ja öötöö arvestust, puhkeaegade ja muude vaheaegade arvestust.

Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam kõneles seminaril keskmise palga ja puhkusetasu arvestamisest. Tema sõnul on puhkusetasu arvutamisel olulisemad muudatused, et arvutamise aluseks on kalendripäevad, arvutatud ja väljamakstud puhkusetasu ei pea ümber arvutama, kui töötajale makstakse hiljem selle perioodi eest lisatasu.

Töötuskindlustuse teemal kõnelnud BDO Eesti maksukonsultant Eva Metsaots väitis, et töötuskindlustus on sundkindlustus, millel pole alternatiivi. Seadus rakendub Metsaotsa sõnul kohustuslikus korras, solidaarselt ja ühetaoliselt.

Lisaks nimetatuile esinesid seminaril Ernst & Young Eesti töötaja Marju Põldniit, rääkides, millal ja kuidas oleks õige raamatupidamisaruannet koostada, ning Vello Vallaste firmast Vallaste & Partnerid, kes analüüsis, kas ja kuidas maksta kogumispensioni makset.