Articles
Puhkusetasu ja keskmise palga arvutamise korra kehtestamine on Vabariigi Valitsuse pädevuses. Taasiseseisvunud Eestis on vastavad eeskirjad juba kolmandad. Iseseisvusperioodi algaastatel kuni jõuti oma eeskirjade vastuvõtmiseni, rakendati nõukogudeaegseid sätteid. Siis võeti puhkusetasu arvutamise aluseks eelnenud kaheteistkümne kuu palk ja keskmise palga arvutamise aluseks kahe kuu palk. Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1992. a määrusega kinnitati puhkusetasu arvutamise kord ja 2. märtsi 1994. a määrusega keskmise palga arvutamise kord. Nende järgi oli mõlemal juhul arvutamise aluseks eelnenud kahe kuu jooksul teenitud palk. Need määrused kehtisid kuni 1. jaanuarini 1999. a, mil jõustus Valitsuse 15. detsembri 1998. a määrus, millega kinnitati uus keskmise palga ja puhkusetasu arvutamise kord. Selle määrusega tehti kaks olulist muudatust: endise kahe kuu asemel kehtestati arvutamisel aluseksvõetavaks perioodiks kuus kuud ja teiseks puhkusetasu hakati arvutama ühe tööpäeva keskmise palga kaudu (5/7 sellest). Puhkusetasu arvutamise sellist korda ei peetud otstarbekohaseks ja juba kahe aasta pärast see muudeti. Praegu kehtivad kaks eraldi määrust:
* Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2001. a määrus nr 278 Puhkusetasu arvutamise kord (RT I 2001, 71, 433; 2002, 41, 261);
* Vabariigi Valitsuse 15. augusti 2001. a määrus nr 275 Keskmise palga arvutamise kord (RT I 2001, 71, 430).
Mõlemad määrused jõustusid 1. jaanuaril 2002. a. Nende määruste positiivne väärtus on eelkõige selles, et nad on universaalse toimega, kehtivad nii neile, kes töötavad töölepingu alusel, kui ka neile, kes nimetatakse ametisse avaliku teenistuse seaduse või mõne muu, avalikku teenistust reguleeriva eriseaduse alusel. Nad on rakendatavad kõikide töötajate suhtes olenemata, milline on nende tööajakorraldus, kas nad töötavad vahetusega tööl, on neil päevaviisiline või summeeritud tööajaarvestus, osaline või täistööaeg.
Siiski pole arvutamisreeglite sagedane muutmine praktikale positiivset mõju avaldanud. Arvata, et puhkusetasu ja keskmist palka arvutatakse praegu kõikide tööandjate juures ühtemoodi, oleks ennatlik ja liialt optimistlik. Uute määruste mõned sätted on mitmetimõistetavad (näit. puhkuse ajal palga maksmise jätkamine), mõnede probleemide reguleerimine on jäänud lünklikuks (näit. palgamäärade indekseerimine), mõnede olukordade lahendamiseks on otsustamisõigus jäetud tööandjate tasandile, kuigi vaja oleks ühtset riiklikku regulatsiooni (näit. keskmise päevapalga ja töölepingujärgse palgamäära võrdlus). Omajagu külvab segadust ka see, et mitmeid arvutamisreeglite seisukohalt nii olulisi märksõnu nagu palk, põhipalk, lisatasu, preemia kasutatakse erinevates seadustes erinevalt (näit. preemia mõiste palgaseaduses ja avaliku teenistuse seaduses).
Käsiraamatu eesmärgiks on selgitada raamatupidajatele puhkusetasu ja keskmise palga arvutamiseks kehtestatud reegleid ning kommentaaride ja näidete abil kaasa aidata nende ühesuguse rakenduspraktika kujunemisele.
Loe lähemalt käsiraamatute sarjast..
Kui soovite tellida käsiraamatute sarja (12 tk.) või üksiknumbrit, saatke alljärgnevad andmed e-posti aadressile This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it. (firma nimi, tellija nimi, aadress, linn, maakond, postiindeks, telefon, faks, e-post).
Üksikeksemplari tellimisel kirjutage palun ka raamatu pealkiri. Täname.
raamatupidaja.ee
P I R E T L A U R
Consult Finantskonsultatsioonid
Kolm aastat tagasi tööle asunud võimekas finantsist Mati on esitanud lahkumisavalduse. Talle on tehtud konkureeriv pakkumine, mis võimaldab saada sarnase töö eest soliidsemat tasu ning prestiiþikama positsiooni.
Lahkumise tegelik põhjus
Võimalike lahenduste otsimisel on otstarbekas alustada Mati lahkumise tegeliku põhjuse selgitamisest.
Kui on tegemist taktikaga, kus lahkumisavaldusega vehkimine on vahendiks tunnustuse ja palgatõusu taotlemisele, on viimane aeg töötajate motiveerimisele tähelepanu pöörata.
Peaks määrama organisatsiooni seisukoha. Kui alternatiivkulud on odavamad kui püüe Matit erinevate motivaatoritega kinni hoida, tuleb Matile edaspidiseks kõike head soovida.
Kui aga Mati kaotuse hind on liialt kõrge? Kas piisab sellest, kui panna Matile palka juurde? Arvatavasti vaid juhul, kui Mati palk ei ole organisatsiooni ja ümbritseva keskkonna samaväärsete spetsialistidega võrdväärne. Kahjuks ühe inimese töötasu tõstmisega enamasti olukorda ei lahenda. Loodav uus ebavõrdsus võib probleemi hoopis võimendada. Lisaks on efekt ajutine: kui palk ei mõõda tehtud tööd, siis mõne aja jooksul harjutakse uue standardiga, kuid rahulolematus püsib.
Mati võib olla lihtsalt laisk ja pretensioonikas. Või on laiskuse tegelik nimi hoopis motivatsioonipuudus ning töötaja pretensioonikus osutub hoopis tema väärtuse ning eesmärkide mitteteadvustamiseks?
Mati lugu annab sel juhul märku hoopis puudujääkidest tööprotsessi korraldamisel ja viitab vajadusele revideerida nii personalipoliitikat kui ka töö tasustamise ja motivatsioonisüsteemi.
Kriisi vältimine
Iga-aastased arenguvestlused peaksid andma teavet töötajate suhtumisest organisatsiooni ja selle poolt sätestatud tingimustesse. Selleks peavad aga need ületama formaalsuse taseme ning muutuma motivaatorina oluliseks osaks organisatsiooni kultuuris.
Kindlasti tuleb kord aastas üle vaadata kogu palgasüsteem, tehes kindlaks, kas makstav tasu mõõdab tegelikult tehtavat tööd või tuleks palgasüsteemi korrigeerida, uuendades töö tasustamise skeeme. Ühtlasi tuleb hinnata ka olemasolevaid motivaatoreid. Võib-olla mõned esialgsed motivaatorid enam ei tööta, olles muutunud rutiinseks palgalisaks.
Pikemaajaliste motivaatorite kasutamisele on iseloomulik, et nende mõju aastate jooksul kahanemise asemel hoopis kasvab. Sellesse gruppi kuulub näiteks töötajate kaasamine organisatsiooni omanike ringi, tööandja pensionid, töötajate investeerimisfondid ning kindlustuse instrumente kasutavad boonusskeemid.
Mittemateriaalsed motivaatorid
Kasutada saab ka erinevaid mittemateriaalseid motivaatoreid, millena tulevad muu hulgas arvesse ka demoraliseerivate tegurite nagu kärarikka töökeskkonna, ümbrikupalga maksmise, ebavõrdse kohtlemise ning organisatsiooni halva maine kõrvaldamine. Oluliseks muutub uute motivatsioonitegurite otsimine enamasti siis, kui tavalised motivaatorid enam ei tööta: palk on rahuldav, telefoni limiit piisav jne.
Palga eri komponentide vahelise tasakaalu ning erinevate motivaatorite mõjususe küsimusi võib lahendada ka individuaalselt. Sel juhul ei saa rääkida aja efektiivsest kasutamisest ning töötajate võrdsest kohtlemisest. Süsteemse lahendi väljatöötamiseks minnakse keskmistes ja väiksemates organisatsioonides tihti teenuse outsourceimisele, kasutades sellele spetsialiseerunud konsultantide abi.
Töötaja lahkumine on organisatsiooni jaoks kaotus
->lahkub töökogemus
->lahkub sissetöötatud kontaktide ja suhtluskanalite ahela lüli
->tuleb kulutada aega ja raha uue töötaja leidmiseks
->uue inimese sisseelamisperiood võib olla ootamatult pikk
->lahkuv töötaja viib tööalast infot organisatsiooni mõju alt välja
Äripäev
25.11.02
Valitsus kinnitas tänasel istungil Töötukassa nõukogu ettepanekul 2003. aasta töötuskindlustusmakse määrad, mis võrreldes 2002. aastaga ei muutu. Järgmisel aastal on maksemäär töövõtjale üks protsent palgalt ja muudelt tasudelt ning tööandja makseks on 0,5 protsenti palgafondilt.
Töötukassa nõukogu ettepaneku aluseks on töötuskindlustusmaksete laekumise, tööhõive ja tööpuuduse näitajate ning kollektiivsete koondamiste ja tööandja maksejõuetuse juhtumite prognoos 2003. aastaks.
Vastavalt töötuskindlustuse seadusele on Töötukassa nõukogu kohustatud vastavasisulise ettepaneku sotsiaalministri kaudu valitsusele esitama hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. novembriks. Valitsus kehtestab kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. detsembriks.
Sulev Oll
Eesti Tööandjate Keskliidu tegevdirektori asetäitja Tarmo Kriis ennustab sotsiaalmaksu suurt tõusu tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse tagajärjel.
Tarmo Kriisi hinnangul võib tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse rakendumine tõsta sotsiaalmaksu tööstuse, mäetööstuse ja ehitussektori ettevõtete jaoks 40 protsendini. Tegemist oleks ettevõtete maksukoormuse üldise tõusuga, sõnas ta eilsel Äripäeva töökeskkonnaalasel seminaril.
Kui palju ettevõtjal ehk kindlustusvõtjal konkreetselt maksta tuleb, sõltub tariifist, mis rajaneb sektori üldisel riskipreemial ja kindlustusvõtja töökeskkonnal põhineval riskikoefitsiendil. Madalaimaks tariifiks prognoosis Kriis 0,5%, suurimaks isegi 8%.
Rahasse ümber arvestatuna pakkus Kriis välja, et Eesti Põlevkivil tuleb aastas 4protsendilise tariifi juures välja anda 18 miljonit, Viisnurgal 3 miljonit ja Standardil 1 miljon krooni. Samas on ettevõtete senised kulutused olnud suhteliselt väikesed, sisuliselt nullis, kaetud sotsiaalmaksuga, ütles Kriis.
Tariifide suhtes võib probleemiks kujuneda ka adekvaatsete andmete puudumine kutsehaiguste ja tööõnnetuste tegeliku taseme kohta. Näiteks endine sotsiaalminister, Riigikogu rahanduskomisjoni liige Eiki Nestor ennustab tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seaduse jõustumisele järgnevat haiguste ja õnnetuste arvu kasvu. Meie naabrite juures on tööõnnetusi ja kutsehaigusi tunduvalt rohkem, väitis Nestor. Seda kinnitas ka tööinspektsiooni peadirektor Priit Siitan, kelle sõnul on Euroopa Liidus tööõnnetusi keskmiselt kaheksa korda rohkem kui Eestis.
Tõele vastavate andmete puudumine ei võimalda Nestori sõnul ka ennustada, kui suureks kujunevad kindlustusega seotud kulud. Tööandjad väidavad, et makse määrad tulevad liiga kõrged, lausus Nestor. Kindlustusseltsid peavad aga määrasid liiga väikeseks.
Tarmo Kriis tõdes, et kindlustamise kasu on kahtlemata olemas ja ettevõtjad püüavad oma riske maandada, kuid maksukoormuse oletatav tõus on liiga suur. Liidu arvates tuleks kindlustuse rakendumisel sotsiaalmaksu 1 % võrra vähendada, sõnas ta. Arvestada tuleb ka, et tööstus, meie majanduse kasvumootor, on praegu veel arengujärgus.
Ka pooldavad tööandjad nn avalik-õiguslikku kindlustussüsteemi, kus tariifipoliitikasse kaasatakse ka nende esindajad. Praegu sisuliselt ummikusse jooksnud teema lahendusena näeb avalik-õiguslikku tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustust, mida juhiksid tööandjad, töötajad ja riik, ka Eiki Nestor.
Vabatahtliku kindlustuse võimaluse Nestor sisuliselt välistas, öeldes, et seda on katsetatud vaid Ungaris ja sealgi ebaõnnestunult. Vabatahtlikku kindlustust kasutaks väga vähesed, sõnas ta. Sundkindlustuseks tuleks aga üles ehitada riiklikult tsentraliseeritud süsteem.
Pikka aega töös olnud ja praeguseks Riigikokku jõudnud tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seadust lähiajal veel ei tule. Järgmisest aastast see seadus veel küll ei jõustu, ütles Tarmo Kriis. Riigikogul tuleks eelnõu kas ümber kirjutada või järgmise kooseisu kanda usaldada.
Peaminister Siim Kallase sõnul ei saa valitsus praegu täita ametiühingute nõudmisi maksuvaba tulu alammäära ja töötu abiraha tõstmise osas.
Peaminister viitas rahandusministeeriumis tehtud arvutustele, mille kohaselt laekuks maksuvaba tulu alammäära tõstmisel 1400 kroonini kuus riigile aastas üle 700 miljoni krooni vähem. Sellest summas omakorda 388 miljonit jääks saamata kohalikel omavalitsustel.
Kallase sõnul ei saa riik omavalitsustele sellist puudujääki kompenseerida. «Kuna riigieelarve on tervik, pole riigil tänasel hetkel maksuvaba tulu miinimumi tõstmiseks ressursse,» ütles Kallas mõõdukatest riigikogu liikmete arupärimisele vastates.
Kallase sõnul ei kavatse valitsus suurendada ka töötu abiraha määr praeguselt 400 kroonilt 700 kroonile kuus.
Kehtiv töötu abiraha määr moodustab 21,6 protsenti Eesti alampalgast, lisas Kallas. Rahvusvahelise tööorganisatsiooni soovitus on, et see võiks olla 50 protsenti riigis kehtivast alampalgast. Kallas ei pea sellist jäika sidumist õigeks.
Ta lisas, et töötu abiraha kasutamise mõttekuses on erinevaid arvamusi. Peaministri sõnul on Eestis paikkondi, kus töötu abiraha suurus on liigagi kopsakas. «Tekib olukord, kus inimesed ei soovigi vastu võtta pakutavaid töökoht,» sõnas Kallas.
Riigikogu liikme Liis Klaari küsimusele, millal kõnealused summad võiksid suureneda, vastas Kallas, et seda otsustavad valijad märtsi algus. «Ilmselt ei ole see valitsus see, kes teeb valmis ka 2004 aasta eelarve,» sõnas Kallas.
Kallas lisas, et talle isiklikult on maksuvaba miinimumi tõstmine sümpaatne idee. «On pärsi selge, et see on kallis ja mahukas idee,» sõnas ta ja lisas, et on ka teisi võimalusi tulumaksu vähendamiseks, mida ta toetab.
Page 1588 of 1599
