Helve Toomla, jurist
•• Töötan avalikus teenistuses. 6. jaanuaril 2009 jäin sünnituspuhkusele, tagasi tööle tulin tänavu augustis. Nüüd vahetan töökohta. Kas mul tekkis õigus puhkusele ja ka puhkusehüvitisele nii 2009. kui ka 2010. aasta eest? Ja kuidas arvestatakse nüüd puhkusetasu, mis on selle aluseks? Olen ju tööl olnud sisuliselt vaid neli kuud ja enne seda olin lapsega kodus.
Avalikus teenistuses antakse üldjuhul puhkust töölepinguseaduse (TLS) vastavate sätete järgi. TLS § 68 lg 2 kohaselt ei arvata lapsehoolduspuhkuse aega puhkuse õigust andva aja hulka. Küsijal on teenistussuhte lõpetamisel õigus saada hüvitist nende kuude eest, mil ta lapsehoolduspuhkust ei kasutanud, st tänavu augustist kuni töölt lahkumiseni, samuti aja eest, mis olid välja teenitud enne lapsehoolduspuhkusele jäämist. Kuid sedagi vaid juhul, kui enne rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämist ei kasutatud puhkust avansina väljatöötamata aja eest. Soovitan personalitöötaja juures täpsustada, millise aja eest puhkust on seni antud ja mis on jäänud kasutamata. Kasutamata puhkuse hüvitise arvutamisel võetakse aluseks need kuud, mil küsija pärast lapsehoolduspuhkust töötas.
•• Peame hotelli ja restorani, talvekuudel töötab seal vähe inimesi, sest ka külastajaid on vähe. Suvekuudel oleme tähtajalise töölepinguga (1.06–31.08) võt-nud tööle õpilasi. Nad töötavad koos põhitöötajatega graafiku alusel. Töölepingu lõppedes oleme välja maksnud puhkuse kompensatsiooni, võtame nad ajutiselt arvele ka haigekassas. Kas oleme toiminud õigesti? Võib-olla oleks pidanud nad tööle - töövõtulepinguga ja puhkusekompensatsioon ning ravikindlustus pole üldse vajalikud? Viimane on neil ju niikuinii ka olemas – noored õpivad kolledžis. Ehk on õpilaste ajutiselt tööle võtmisel veel mõni nüanss, mida me pole osanud arvestada?
Hooajatöö tegemiseks oli igati õige sõlmida tähtajaline tööleping. Ja just nimelt tööleping, mitte töövõtuleping, sest töötajad pidid ju töö tegemisel alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile, mis on töölepingu tähtsaim tunnus. Kahjuks ei ole teada õpilaste vanus. Kui nende hulgas oli alaealisi (alla 18-aastasi), siis tulnuks arvestada töölepinguseaduses (TLS) sätestatud piiranguid ja soodustusi. Üldjuhul ei tohi töölepingut sõlmida alla 15-aastase või koolikohustusliku alaealisega (TLS § 7 lg 1), erandid on kehtestatud valitsuse 11. juuni 2009. a määrusega nr 93 „Alaealisele lubatud kerged tööd”. Alaealisega töölepingu sõlmimiseks on vajalik tema seadusliku esindaja nõusolek, teda ei tohi rakendada tööle kella 20 kuni 06 (TLS § 49), tal peab olema lühendatud tööaeg (TLS § 51 lg 2) ning 35-kalendripäevane põhipuhkus (TLS § 56) jne. Üliõpilased tõenäoliselt siiski alaealised ei ole ja nendele seadused teiste töötajatega võrreldes erandeid ei tee.
•• Olen 46-aastane töötav „noor pensionär“: saan töövõimetuspensioni, töövõimetus on 60%. See tähendab tööl tasulist lisapuhkust seitse kalendripäeva. Töölepingus on kirjas: „töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva“ ja „töötajale antakse lisapuhkust seitse kalendripäeva (vastavalt ettevõtte ja ametiühingu vahel 2005. aastal sõlmitud kollektiivlepingule)“. Mitu kalendripäeva aastas tohin puhata mina, kas 35 või 42 tasustatud päeva?
Kui küsija on tööandjat oma töövõimetuspensionäri staatusest teavitanud, peab ta saama põhipuhkust 35 kalendripäeva. Tegemist ei ole 7-päevase lisapuhkusega, nagu küsimuses kirjas, töövõimetuspensionäri põhi-puhkus on antud juhul 28 + 7 päeva.Teadmata täpselt kollektiivlepingus ettenähtud lisapuhkuse andmise tingimusi, on täpset vastust raske anda, kuid üldjuhul peaks lisapuhkus, nagu nimigi näitab, lisanduma põhipuhkusele ja küsija puhkus kokku peaks olema 42 kalendripäeva.
Saada oma tööalane küsimus: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Vastused ilmuvad samas rubriigis esimesel võimalusel.
